Henri-Pierre Roché
| Henri-Pierre Roché | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 28. mai 1879 |
| Surmaaeg | 9. aprill 1959 (79-aastaselt) |
Henri-Pierre Roché [anr'i-pjeer roš'e] (28. mai 1879 Pariis – 9. aprill 1959 Sèvres, Hauts-de-Seine, Prantsusmaa) oli prantsuse kirjanik ja stsenarist, kes oli tihedalt seotud Pariisi avant-garde kunsti ja dadaistliku liikumisega.
Henri-Pierre Roché oli ka tunnustatud ajakirjanik, samuti suur kunstikoguja ja -vahendaja.
Tema sõpruskonna moodustasid paljud noored Montparnasse'i kvartali noored ja andekad kunstnikud: Manuel Ortiz de Zarate, Marie Vassilieff, samuti Max Jacob ja Pablo Picasso. Ta tutvustas Leo ja Gertrude Steini Pablo Picassole 1905. aasta novembris. Leo Stein kirjeldas Roché'i kui "pikka meest, kel uudishimulik otsmiku all paar uurivaid silmi, mis tahtsid teada kõike." Henri-Pierre Roché oli ka Francis Picabia, Constantin Brancusi ja Marcel Duchampi sõber, kellega koos ta reisis 1916. aastal New Yorki. Seal lõi ta koos Duchampi ja Beatrice Woodiga ajakirja Blind Man, milles tutvustati esmakordselt dadaistide manifestatsiooni USA-s.
Roché oli ka tuntud kui naistemees ning ta oli kaks korda abielus. Kirjutades romaane "Jules et Jim" ja "Les deux anglaises et le continent", pikkis ta neisse autobiograafilisi sugemeid ja episoode päriselust. François Truffaut, kes sõbrunes temaga elu viimasel perioodil, vaimustus neist romantilistest lugudest ja otsustas mõlemad romaanid ekraniseerida.