Harilaiu alumine tulepaak
Harilaiu sihi alumine tulepaak on tulepaak Harilaiul.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1849 ehitati Harilaiule esimene tulepaak.[1]
Tegemist oli väikese laudmajakesega, mille vahiks sai Harilaiu kõrtsmik Nigulas Kimberg. Uus tulepaak ehitati 1885. aastal mõnikümmend meetrit vanast kaugemale. Aasta hiljem püstitati puust päevamärk, mis sihis tuulikuga juhatas Väinamerre sõites möödapääsu niinimetatud Eeriku kivist (väike laid, millel suur rändrahn). Puust päevamärk asendati 1906. aastal nurkrauast märgiga.[1]
Nigulas Kimbergi poeg Peeter Kimberg (Hari Peeter) päris isalt tulepaagivahi ja kõrtsmiku ametid. Kimbergid lahkusid Harilaiult 1939. aastal.[1]
Aastal 1940 ehitati Harilaiu tuletorn, mis moodustab tulepaagiga sihi.
Harilaiu alumine tulepaak on praeguse kuju saanud 2006. aastal pärast viimast ümberehitust.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Armas Luige. Eesti tuletornid, fakte ja meenutusi. (Teine täiendatud trükk) Tallinn, kirjastus "Eesti Raamat" 1982.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Harilaiu alumine tulepaak navigatsioonimärkide andmekogus
- Harilaiu esimene majakas, HKM Fp 826:4 F 3491, Hiiumaa Muuseum