Haljala Vallaraamatukogu
Haljala Vallaraamatukogu on raamatukogu Lääne-Virumaal Haljalas.
Haljala Vallaraamatukogul on 3 harukogu ja 2 teeninduspunkti:
Karepa haruraamatukogul on teeninduspunkt Vergis
Haljala raamatukogul on teeninduspunkt Varangul.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Haljala Rahvaraamatukogu Selts asutati 24. oktoobril 1921. aastal. Raamatukogu asutamiseks kasutati liikmemaksu ja rahasid, mis laekusid pidudest, kohviõhtutest. Alles aastaid hiljem saadi kirjanduse ostuks raha valla ja maakonna eelarvest. Pärast 1930. aastat saadi uusi raamatuid aeg-ajalt haridusministeeriumi kaudu.
Raamatukogu asus vana koolimaja ühes klassis. Raamatud mahtusid ühte kappi. 1939. aastal ulatus laenutatavate raamatute üldarv seitsmesajani. Laenutamine toimus pühapäeviti, mil külastajaid oli vahel 30 inimest. Igale soovijale anti korraga kuni neli raamatut kahe nädalase tähtajaga. Kauem käes hoitud raamatute eest võeti trahvi. Need rahad läksid raamatufondi suurendamiseks.
Raamatukogu Seltsi asutajad olid põhiliselt õpetajad ja erksamad talupidajad. Kauaaegseks esimeheks oli Villem Raudkivi-Stein. Esimesse juhatusse kuulusid veel August Summataavet - noor talupidaja-ehitustööline ja Milde Koovits-Valter - õpetaja. 1929.aastal kuulusid juhatusse Hugo Lassur - noor talupidaja Idavere külast; Villem Raudkivi-Stein - talunik Veltsi asundusest; Cäcilie Eidenberg - õmbleja; Linda Laasmägi-Rosenfeldt - talutütar Kisuverest; kooliõpetajad Ferdinand Saar Ja Otto Salm. Raamatuid laenutas juhatuse liige ühiskondlikus korras.
Kui selts 1939-1940. aastal likvideerus, läksid raamatud üle valla hooldamisele. Raamatud märgistati ümmarguse pitsatiga, millel tekst „Haljala valla raamatukogu“ ja keskel Viru maakonna vapi kujutis. (Õpetaja Otto Salmi poolt kogutud andmed aprillis 1967.a)
Raamatukogul on olnud erinevaid nimetusi: 1923. aastal loodi Haljala Raamatukogu Selts, 1939 nimetati selts Haljala Valla Raamatukoguks, mis 1945. aastal muudeti omakorda Haljala Valla Keskraamatukoguks ning 1948. aastal Haljala rahvaraamatukoguks. Vahepeal jõudis raamatukogu olla ka veel Rakvere rajooni Haljala raamatukogu, 1977.a Rakvere rajooni Haljala haruraamatukogu, 1993.a Haljala raamatukogu ja 2010.a taas Haljala Vallaraamatukogu kahe harukoguga Aasperes ja Essus ja laenutuspunktiga Varangul. Pärast Vihula ja Haljala valla liitmist koondusid Haljala vallaraamatukogu juhtimise alla Aaspere, Vihula, Võsupere, Võsu, Vergi, Karepa ja Varangu raamatukogud.
Raamatukogu on asunud vanas koolimajas 1923 - 1938; vallamajas 1938 - 1941; Haljala külanõukogu hoones(endine Köstrimaja) 1941 - 1957; Haljala kultuurimajas (endine pastoraat) 1957 - 1982 ja alates 1984.a Haljala uues Rahvamajas. 2022. aasta alguses kolis raamatukogu Haljala Kooli kõrval asuvasse vanasse Köstrimajja.
Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]
Raamatukogus leiab tegevusi nii täiskasvanu kui ka väike laps. Raamatukogus pakutavad teenused: raamatute laenutamine/tagastamine/soovitamine, koopiate tegemine, skanneerimine, interneti kasutamise võimalus soovi korral saab ka arvutiabi küsida. Lastele on üles seatud mängunurk, kus veedavad aega väikelapsed senikaua kuni vanemad raamatuid laenutavad. Mängunurga usinad kasutajad on ka Haljala Kooli lapsed.
Tihe koostöö toimub nii kohaliku lasteaia kui ka kooliga. Korraldatakse lastele Lugemisisu tunde ning muid harivaid raamatukogutunde ja -üritusi. Raamatukogus toimuvad kohtumisõhtud erinevate silmapaistvate inimestega (nt: Teater Nuutrum, Ott Kiivikas, Märt Treier, Uno Trumm, Tiit ja Maris Pruuli). Raamatukogus toimuvad aeg-ajalt raamatumüügid, mis meelitavad inimesi kohale Viimsist Lõuna-Eestini välja.
2023. aasta augustis meisterdati omal algatusel raamatukokku mesitarust laenutuskast, et raamatuid saaks laenutada ´ka väljaspool raamatukogu lahtiolekuaegu.
2024. aastal saadi Kultuuriministeeriumi kiirendi taotlusvoorust toetust raamatukogubussi soetamiseks Haljala valda.
Haljala Vallaraamatukogu täidab ka Haljala Kooli raamatukogu funktsioone. Raamatukogus asub Haljala Kooli õpikufond. Lisaks tegeleb raamatukogu kooli õppekirjanduse tellimisega.