Halduskaristus
Halduskaristus (ingl administrative penalty) on sunnivahend või karistus, mille eesmärk on õigusrikkumine lõpetada või ära hoida[1]. Halduskaristus on mõistena Eesti õigusesse tulnud seoses Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamise ja tõlkimisega[2].
Mõiste administrative penalties[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Liitu kuulumine mõjutab suurel määral õiguse rakendamist selle liikmesriikides. 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepinguga kehtestati muu hulgas ka liikmesriikide riigisiseste karistusõiguste ühtlustamise kavad. Lepingu alusel standardiseeritakse liikmesriikide karistusõigust ning selle tõttu ka kriminaalmenetlust.[3]
Euroopa Liidu õiguse ning selle liikmesriikide õiguse vahel võivad esineda mõned vastuolud, kui haldusmenetlust puudutavaid küsimusi Euroopa Liidu tasandil liiga detailselt reguleeritakse[4]. Samuti võib segadust tekitada mõistete liikmesriigiti erinev sisu. Mõistete ülevõtmisel võib muutuda nende täpsusaste, kuna ei ole kohustuslik, et mõiste tõlgitaks Euroopa Liidu õigusest riigisisesesse õigusesse identses sõnastuses.[5]
Ingliskeelse mõiste administrative penalties tõlkimisest võib oleneda selle tähendus. Näiteks tõlgitakse sõna penalties eesti keelde kui karistused, aga saksa, prantsuse ja soome keelde on sama sõna tõlgitud kui sanktsioonid. Sellest saab järeldada, et vastupidi teistele mainitud keeltele eestikeelne tõlge kitsendab sõna penalties tähendust.[6]
Kuna mõiste administrative penalties ei pruugi Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktides sisult piisavalt sarnane olla, siis tuleb see tõlkida nii, et arvestataks õigusakti sisu tervikuna. Eesti õiguses tähendab sõna haldus riigi tegevust, seda ei kasutata ainult karistusõiguses, vaid ka teistes õigusharudes. Seetõttu tulebki Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimisel ning ülevõtmisel Eesti (ja ka teiste liikmesriikide) õiguskorda arvestada mõiste administrative penalties sisulisi tunnuseid ning neile vastavate õigusinstituutide paiknemist riigi õiguskorras.[7]
Halduskaristus Eesti õiguskorras[muuda | muuda lähteteksti]
Karistusõiguse kui õigusharu ülesanne on kehtestada teatud tegude karistatavuse tingimused, karistused ja muud mõjutusvahendid õigusrikkumiste ärahoidmiseks[8]. Karistusõigus kaitseb eri õigushüvesid, et tagada riigis inimeste turvaline koos elamine[9]. Seega on karistusõiguslik sekkumine õigusvastase tegevuse korral vajalik, et kaitsta ühiskondlikke põhiväärtusi. Kuna karistusõigusliku sekkumise intensiivsus on suur, kaalutakse karistuse määramisel nii õigushüve tähtsust kui ka viisi, kuidas seda kahjustati.[10]
Karistusõigus on suunatud inimeste käitumise üldisele mõjutamisele, haldusõigus seevastu keskendub konkreetse elulise juhtumi lahendamisele. Haldusõiguse ülesanne on reguleerida, milliseid sunnimeetmeid tuleb kasutada, kui inimene on rikkunud avalikku korda. Samuti on haldusõigus mõeldud inimese mis tahes avalikku korda ohustavate tegude ärahoidmiseks.[11]
Kuna Eestis eristatakse haldus- ja karistusõigust, siis halduskaristust saab määratleda nii haldus- kui karistusõiguse alusel. Halduskaristust kohaldatakse haldusõiguses haldussunnivahendina rikkumise kõrvaldamiseks või ärahoidmiseks ning meede lõpetatakse kohe, kui rikkumine lõppeb. Halduskaristuse ülesanne karistusõigusliku karistusena on heidutada rikkujat ja panna teisi eeskirju järgima ning seetõttu ei mõjuta rikkumise lõpetamine karistuse kohaldamise lõpetamist.[12]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ S. Põllumäe. Mõiste administrative penalties riigisisesesse õigusse ülevõtmine. – Õiguskeel 2015/2, lk 7. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/sander_pollumae._moiste_administrative_penalties_riigisisesesse_oigusesse_ulevotmine.pdf (28.09.2019).
- ↑ S. Põllumäe. Mõiste administrative penalties riigisisesesse õigusse ülevõtmine. – Õiguskeel 2015/2, lk 1. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/sander_pollumae._moiste_administrative_penalties_riigisisesesse_oigusesse_ulevotmine.pdf (27.09.2019).
- ↑ P. Pikamäe. Eesti karistusõigus: XX sajandi reformidest Euroopa Liidu karistusõiguse sünnini. 9.10.2013, lk 7. Arvutivõrgus: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/eesti_karistusoigus_xx_sajandi_reformidest_euroopa_liidu_karistusoiguse_sunnini_-priit_pikamae.pdf (27.09.2019).
- ↑ S. Mikli. Kui kauge Euroopa Liidu õigus saab järsku igapäevatöö osaks: probleeme Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel ja rakendamisel õiguskindluse põhimõtte kontekstis. – Juridica 2015/II, lk 110.
- ↑ S. Mikli. Kui kauge Euroopa Liidu õigus saab järsku igapäevatöö osaks: probleeme Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel ja rakendamisel õiguskindluse põhimõtte kontekstis. – Juridica 2015/II, lk 106.
- ↑ S. Põllumäe. Mõiste administrative penalties riigisisesesse õigusse ülevõtmine. – Õiguskeel 2015/2, lk 1. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/sander_pollumae._moiste_administrative_penalties_riigisisesesse_oigusesse_ulevotmine.pdf (27.09.2019).
- ↑ S. Põllumäe. Mõiste administrative penalties riigisisesesse õigusse ülevõtmine. – Õiguskeel 2015/2, lk 5. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/sander_pollumae._moiste_administrative_penalties_riigisisesesse_oigusesse_ulevotmine.pdf (27.09.2019).
- ↑ J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 32.
- ↑ J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 34.
- ↑ J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 36.
- ↑ S. Põllumäe. Mõiste administrative penalties riigisisesesse õigusse ülevõtmine. – Õiguskeel 2015/2, lk 6. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/sander_pollumae._moiste_administrative_penalties_riigisisesesse_oigusesse_ulevotmine.pdf (28.09.2019).
- ↑ S. Põllumäe. Mõiste administrative penalties riigisisesesse õigusse ülevõtmine. – Õiguskeel 2015/2, lk 7. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/sander_pollumae._moiste_administrative_penalties_riigisisesesse_oigusesse_ulevotmine.pdf (28.09.2019).