Haigushüvitis
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2019) |
Haigushüvitis (sick pay) on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitist saab näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.[1]
Maksustatud haigushüvitis on seadusega reguleeritud mitmetes riikides. Enamikus Euroopa ja Lõuna-Ameerika ning mõnes Aafrika ja Aasia riigis on sätestatud tasulise haigushüvitise saamine.[2]
Haigushüvitise maksmine
[muuda | muuda lähteteksti]Kui tööline haigestub või pole võimeline oma tööülesandeid täitma, väljastab arst patsiendile oma haiguse tõendamiseks elektrooniliselt töövõimetuse lehe ehk haiguslehe. Haiguslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele haigushüvitist. Hüvitisest peetakse kinni tulumaks.
- Kolm esimest haiguspäeva pole tööandja kohustatud hüvitist maksma.
- 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja keskmise töötasu alusel. Hüvitis on 70% töötaja keskmisest töötasust.
- 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulust 70% ulatuses.[1]
Haigushüvitise positiivsed mõjud
[muuda | muuda lähteteksti]Haigushüvitis parandab rahva tervist ja vähendab inimeste kulutusi oma tervise parandamisele mille all mõeldakse vastavaid rohte või uuringuid.
Haigestunud töötajal pole võimalik tavalise tööpäeva jooksul arsti poole pöörduda. Arsti juurde minekuks peab olema arstil ja patsiendil kokku lepitud aeg. EMO (erakorralise meditsiini osakond) seevastu on aga elav järjekord, seetõttu kasutavad nad rohkem erakorralist meditsiiniabi. Tasustatud haigushüvitisega inimesed satuvad 32% väiksema tõenäosusega erakorralise meditsiini ravile.[3]
Tasustamata haigushüvitise negatiivne külg
[muuda | muuda lähteteksti]Paljud inimesed lähevad tööle haigena, sest neile ei maksta haigushüvitist piisavalt, et olla kodus ja puhata, ravida haigust. 3 inimest 10 erasektoris töötavast inimesest ja 7 inimest 10st kõige madalama palgaga töölisel ei ole võimalik isegi mitte ühele haiguse päevale. Suurem osa inimesi läheb tööle haigena, sest nad kardavad kaotada oma töö. Iga viies tööline on täheldanud oma töökohas diskrimineerimist. Neid ähvardatakse kas töö kaotamisega või nad vallandatakse kohe, kui tööline soovib võtta haiguspäevi.[3]