Hagenbach-Bischoffi meetod

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hagenbach-Bischoffi meetod on üks D'Hondti meetodi variante esinduskogu mandaatide jagamiseks. Erinevus võrreldes algupärase D'Hondti meetodiga seisneb selles, et põhiosa mandaatidest jagatakse Hagenbach-Bischoffi kvoodi alusel. Meetod on nime saanud Šveitsi füüsiku Eduard Hagenbach-Bischoffi (18331910) järgi.

Mandaatide jagamine Hagenbach-Bischoffi kvoodi alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Kvoodi arvutamise valem: , kus

Q – kvoot

V – valimistel antud häälte koguarv

S – mandaatide koguarv

Valemi põhjal arvutatakse kvoot ja ümardatakse see ülespoole täisarvuni. Seejärel jagatakse iga nimekirja saadud häälte arv kvoodiga. Tulemuseks saadakse igale nimekirjale eraldatavate mandaatide arv.

Näide:[muuda | muuda lähteteksti]

Mandaatide arv: 11

Häälte koguarv: 8737

Hagenbach-Bischoffi kvoot: 8737/12 = 728

NimekiriHääliKvooteMandaate
A59918,238
B9091,251
C12351,701
D5100,700
E410,060
F510,070

Mandaatide jagamine võrdlusarvude alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Ülejäänud mandaadid jagatakse D'Hondti meetodi abil, jagades iga nimekirja poolt antud häälte arvu arvuga, mis on ühe võrra suurem sellele nimekirjale juba lihtkvoodi alusel määratud mandaatide arvust.

Näide:[muuda | muuda lähteteksti]

NimekiriVõrdlusarv
A665,67
B454,5
C617,5
D510
E41
F51

Viimase mandaadi saab nimekiri A, kellel on kõige suurem võrdlusarv.