Hagemisõigus
Hagemisõigus või hagiõigus on isiku õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, kui neid on rikutud. See õigus on igal inimesel. Hagemisõiguse realiseerimine toimub hagimenetluses, mis on tsiviilkohtumenetluse liik. Hagemisõigust teostab hageja esitades kohtule kirjaliku hagi, kus on kirjas nõue rikutud või vaidlustatud õiguste kaitseks.[1] Pooltel on võimalik hagimenetlus lõpetada kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Sellisel juhul loobub hageja oma esitatud nõudest või kostja tunnustab tema vastu esitatud hagi.[2]
Osapooled[muuda | muuda lähteteksti]
Hagimenetluses, kus realiseeritakse oma hagemisõigust, on kaks osapoolt – hageja ja kostja. Hageja on isik, kelle õigusi ja vabadusi on eeldatavasti rikutud ning kes pöördub nende kaitseks kohtusse. Hagejal on õigus teha hagiavaldus nii üksi kui ka koos kaashagejaga. Sellisel juhul esitavad nad ühise hagi.[1] Hagimenetluse teine osapool on kostja ehk isik, kelle vastu on esitatud hagi. Kui hageja esitab ühise hagiavalduse kahe või rohkema isiku vastu, on tegu kaaskostjatega.[3]
Hagemisõiguse teostamine[muuda | muuda lähteteksti]
Isik teostab oma hagemisõigust, kui ta algatab hagimenetluse. Selleks tuleb teha hagiavaldus. Hagiavaldus esitatakse kirjalikult kohtule, see peab olema kindlavormiline ning sisaldama hageja nõuet.[1]
Hagiavaldus [muuda | muuda lähteteksti]
Hagiavaldus on dokument, milles on selgelt piiritletud nõue (hagi ese) ja sellega seotud asjaolud (hagi alus). Hagiavaldust lugedes on aru saada, kes on nõudega pool (hageja) ja kellele esitatakse nõue (kostja). Selgelt peab olema sõnastatud, mis faktilistel (elulistel) asjaoludel hagi esitatakse ja oma hagemisõigust realiseeritakse.[4]
Enne hagiavalduse koostamist[muuda | muuda lähteteksti]
Hagiavalduse võib koostada õigusteadmistega või õigusteadmisteta inimene. Enne avalduse koostamist tuleb välja selgitada konkreetse vaidluse aluseks olevad faktilised asjaolud ning need kronoloogilises järjekorras kirja panna. Kindlasti tuleb veenduda, kas asjaolude kohta on tõendeid või need puuduvad. Oluline on tõendamisvahendite puhul kontrollida, kas neid on lubatud kohtus kasutada. Peale seda tuleb leida nõudenorm ning analüüsida, kas faktilised asjaolud vastavad normi koosseisule. Selle juures on oluline, et kõik nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused on täidetud ja hagis selgelt kirjeldatud. Kindlasti tuleb mõelda hüpoteetilisele tulemusele, mida hageja menetluse lõpuks saavutada soovib, ja see avaldusse kirja panna. Hagejal tuleb valmis olla kostja võimalikeks vastuväideteks.[5]
Kui hagi koostas ilma õigusteadmisteta inimene või tal pole muul põhjusel olnud võimalik sõnastada ja kontrollida materiaalõiguslikke eeldusi, on vaja arvestada teatud erisustega. Sellises olukorras tuleb nõue sõnastada selliselt, nagu hageja soovib, et see oleks kirjas kohtuotsuse resolutsioonis. Riigilõiv tuleb pooltel tasuda sõltuvalt hagihinnast. Juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude, mõistetakse kostjalt välja hagi nõue, riigilõiv ja hageja kantud õigusabikulud. Õigusabikulude hüvitamise suuruse määrab kohus. See ei sõltu hageja ja tema advokaadi vahelisest kokkuleppest.[5]
Hagiavalduse kohustuslikud osad[muuda | muuda lähteteksti]
Hagiavaldus koosneb kindlatest menetlusdokumendi nõuetest, mida tuleb hagiavalduse koostamisel arvestada. Andmed, mis peavad olemas olema:
- kohtu nimetus;
- hageja nimi;
- hageja esindaja nimi;
- kostja nimi;
- asja põhisisu;
- hagi hind;
- hageja nõue;
- hagi kirjeldav osa ehk faktilised asjaolud;
- hageja nõude õiguslik põhjendus;
- hageja menetluslikud seisukohad ja põhjendus.[6]
Hagi liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtusse on võimalik esitada kolme liiki hagisid: sooritus-, tuvastamis- ja kujundushagi. Hagemisõigust realiseerides on hageja eesmärk saavutada teatud tulemus ning liigi määrabki just eesmärk, mida soovitakse lõpliku kohtulahendiga saavutada. Hagi liigi valiku juures on vaja lähtuda nii õiguslikust kui ka faktilisest olukorrast.[7]
Sooritushagi tuleb valida sellisel juhul, kui hagejal on kostja vastu nõu, et viimane midagi teeks, hoiduks tegevusest või taluks midagi. Hageja nõue võib seisneda näiteks raha maksmise kohustuses või asja üle andmise kohustuses.[8]
Tuvastushagi puhul peab hagi esitamise hetkel olema osapoolte vahel õigussuhe ning hagejal peab olema õiguslik huvi tuvastuse järgi. Hageja õigustatud huvi võib seisneda soovis saada rehabiliteeritud või hoiatata kostjat, et ta edaspidi hoiduks rikkumistest. Tuvastushagiga on võimalik hagejal paluda väärtushinnangu või faktiväite õigusvastasuse tuvastamist. Selle hagi eesmärk on puhastada hageja au ja head nime.[9]
Kujundushagi eesmärk on õigussuhte või õigusliku olukorra ümberkorraldamine ning nõude saab esitada õigussuhte loomise, muutmise või lõpetamise kohta. Kujundushagiga tuleb esitada nõue näiteks täisühingu lõpetamiseks, vara arestist vabastamiseks või enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Samuti kuuluvad kujundushagi alla abielu kehtetuks tunnistamise ja abielu lahutamise nõue.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Küllike Maurer. Õigusleksikon. Tallinn: Interlex, 2000, lk 79-81.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik, § 4. RT I, 20.06.2020, 5.
- ↑ Küllike Maurer. Õigusleksikon. Tallinn: Interlex, 2000, lk 155.
- ↑ Andra Pärsimägi. Hagimenetlus: hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura, 2019, lk 77.
- ↑ 5,0 5,1 Andra Pärsimägi. Hagimenetlus: hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura, 2019, lk 96-97.
- ↑ Andra Pärsimägi. Hagimenetlus: hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura, 2019, lk 98-99.
- ↑ Andra Pärsimägi. Hagimenetlus: hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura, 2019, lk 93-95.
- ↑ Andra Pärsimägi. Hagimenetlus: hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura, 2019, lk 93.
- ↑ Andra Pärsimägi. Hagimenetlus: hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura, 2019, lk 94.
- ↑ Andra Pärsimägi. Hagimenetlus: hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura, 2019, lk 94-95.