Hüpopaatia

Hüpopaatia on seisund, mille puhul tundmuste tekitamiseks on vaja tunduvalt intensiivsemat ärritust, kui tavaliselt.

Hüpopaatia puhul ei ole inimene kaotanud võimet tundmusi läbi elada, nagu apaatia korral, kuid tema tundmused on tagasihoidliku intensiivsusega.

Üsna raske on tõlgendada hüpopaatiat kliinilisest vaatevinklist – on ju küllalt palju inimesi, kelle tundmused on tagasihoidliku intensiivsusega. Tõlgendamisel tuleb arvestada inimese eelnevaid eluetappe – kas on ta olnud kogu aeg selline või on muutus toimunud mingil teadaoleval ajaperioodil? Kuna ollakse arvamusel, et inimese isiksus kujuneb põhijoontes välja juba kolmandaks eluaastaks, siis elava ja rõõmsameelse inimese muutumine tuimaks omab kliinilist tähendust.