Hägu-tõmmusamblik
Hägu-tõmmusamblik (Phaeophyscia orbicularis) on tõmmusambliku perekonda kuuluv samblik.
Perekonna eraldas rosettsamblike perekonnast rootsi teadlane Roland Moberg. Varem kuulusid vastavad liigid perekonna Physcia sektsiooni Obscura. Tõmmusamblike peamisteks eraldustunnusteks rosettsamblikest on atranoriini puudumine talluses, negatiivne K-reaktsioon, talluse tume (tõmmu) värvus, alakoorkihi paraplektenhüümne ehitus (rosettsamblikel enamasti prosoplektenhüümne) ja lühikesed püknospoorid.[1]
Iseloomulikud tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Sambliku kasvu algusfaasis on kasvupinnale tihedalt liibuv tallus rosetja kujuga ja võrdlemisi väike (läbimõõt kuni 3 cm). Hiljem võivad eri eksemplarid omavahel liituda, kaotada iseloomuliku rosetja kuju ja ühtlaselt katta suuri pindu. Talluse värvus varieerub tugevasti: rohekashallist peaaegu mustani, ometi ei ole värvus helehall, vaid pigem tõmmu varjundiga.[2] Märjana paistab samblik roheline.[3] Sambliku hõlmad on kuni 1 mm laiad, radiaalsed, üksteisest eemaldunud, tihedalt kõrvuti asetsevad või veidi üksteist katvad. Soraalid on peajad, täpjad, kraaterjad, pindmised või servmised, valged (harva sküriini sisalduse tõttu kollakad). Vahel esinevad soraalid niivõrd ohtralt, et katavad suurema osa tallusest. Talluse allpool must, sama värvi lihtsate ritsiinidega, neid on mõnikord ohtralt hõlmaservades. Koorkiht on paraplektenhüümne, südamikukiht valge, vahel kollakas (sisaldab sküriini). Apoteetsiumid esinevad tihti, läbimõõduga kuni 2 mm, alusel karvakestega või ilma nendeta.[1]
Keemia[muuda | muuda lähteteksti]
Sambliku määramiseks saab läbi viia keemilisi teste kasutades K-, C- ja P-ühendeid. Selleks kasutatakse kaaliumhüdroksiidi, naatriumhüpokloriidi ja p-fenüüldiamiini. Erinevate keemiliste ainetega töödeldes muutub sambliku talluse välimine samblikukiht vastavalt kollaseks, oranziks, roosaks, lillaks või punaseks.[4] Kollaka südamikukihiga hägu-tõmmusamblikel muutub väliskiht kaaliumhüdroksiidiga töödeldes tumepunaseks.[1]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Hägu-tõmmusamblik on Eestis väga tavaline, kuid oma välise varieeruvuse tõttu küllaltki raskesti äratuntav.[2] Kasvab sageli leht- ja okaspuude koorel, puidul, graniit- ja lubjakivil kui ka lupja sisaldavatel inimtekkelistel substraatidel (mört, betoon, eterniit).[5]
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Hägu-tõmmusamblik on üks õhu saastumist paremini taluvaid liike ning kuulub tolmu- ja lämmastikusaaste indikaatorite hulka.[6] Samblik talub nii tolmusaastet kui ka õhu happelist saastumist.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Trass, H. & Randlane, T. (1994). Eesti suursamblikud. Lk. 289. Greif.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kalda, A., Randlane, T., Paal, T., Saag, A. (2004). Väike sammalde ja samblike raamat. Lk. 144-145. Avita.
- ↑ Sutcliffe, M; Brabban, D (2021). "Phaeophyscia orbicularis" (PDF). British Lichen Society.
- ↑ McCune, B; Yang, S (2021). "Characteristics Used in Identification Key". Common Macrolichens of the Pacific Northwest.
- ↑ Randlane, T., Saag, A., Martin, L., Timdal, E., Nimis, P. L. (2011). Eesti puudel kasvavad suursamblikud. Lk. 208-209. Tartu Ülikool.
- ↑ Randlane, T., Saag, A., Martin, L., Marmor, L. (2015). Eesti kividel kasvavad suursamblikud. Lk. 188-189. Tartu Ülikool.