Gustav Reimann
Gustav Ludvig Reimann (27. juuni 1876 Vesneri vald, Tartumaa – 10. veebruar 1946 Tartu) oli eesti arst.
Ta õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1895–1900 (lõpetas arsti astme väärilisena). Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige 1895. aastast, korporatsiooni Fraternitas Estica asutajavilistlane, 1927. aastast auvilistlane.[1]
Oli praktiseeriv arst Pihkvas 1901, siis haiglas ordinaator 1901–1903. Arst Vene-Jaapani sõjas 1904–1906 ja Esimeses maailmasõjas. Tallinna sõjaväe haigemaja ülemarst 1918–1919, vangimajade peaarst Tallinnas 1919–1936. Pensionärina elas Tartus, tegutsedes jätkuvalt ka arstina südame-, kopsuhaiguste ja jooksva alal[2], 1944. aastast elas Viljandis.[1]
Pihkva Eesti Seltsi "Koit" juhatuse esimees, Pihkva Arstide Seltsi liige 1911–1914, Tartu Eesti Arstide Seltsi liige asutamisest kuni 1935. aastani.
Maetud 14. veebruaril 1946 Tartu Maarja kalmistule. Tema ja ta abikaasa Haritina haual on skulptor Aleksander Elleri loodud hauatähis.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli Haava mõisa rentnik Jaan Reimann, ema Marie (neiuna Brinkmann). Vend oli vandeadvokaat Hugo Reimann.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Gustav Reimann". Korporatsioon Fraternitas Estica. 6. mai 2025. Vaadatud 3. veebruaril 2026.
- ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:320998/279038/page/19