Mine sisu juurde

Gurjev (krahvisuguvõsa)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on 1819. aastal krahvitiitli saanud aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit Gurjev (suguvõsa) (täpsustus).

Gurjevi suguvõsa aadlivapp

Gurjev (vene keeles Гурьев) oli Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1885. aastal.

Suguvõsa esimene teadaolev liige oli XVIII sajandi algul elanud Kuzma Gurjev, kes tõusis Peeter I ajal aadliseisusse. Tema pojapojapoeg tõeline salanõunik Dmitri Aleksandrovitš Gurjev (1751−1825) sai 1819. aasta 12. detsembril (vkj) keiser Aleksander I krahvitiitli.[1] Suguvõsa kustus meesliinis tema pojapoja alampolkovnik krahv Aleksandr Nikolajevitš Gurjeviga (1823−1885).

Gurjevid rüütelkonna matriklis

[muuda | muuda lähteteksti]

1810. aasta 26. oktoobril võeti Venemaa keisririigi rahandusminister Dmitri Aleksandrovitš Gurjev (1751−1825) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[2]

Krahv Dmitri Aleksandrovitš Gurjev (1751−1825)

Suguvõsa liikmeid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuzma Gurjev, elas XVIII sajandi algul

A1. Anna; abiellus NN Štšerbatševiga
A2. Grigori; abiellus NN-iga
B1. Aleksandr (suri 1788), brigadir; abiellus Anna Mihhailovna Jeropkinaga
C1. Krahv Dmitri (1751−1825), Venemaa keisririigi krahv (1819), kapten-porutšik (1785), tõeline salanõunik (1804), õuemeister (1797), senaator (1799), udellide (1806−1825) ja rahandusminister (1810−1823), Riiginõukogu liige (1810); abiellus 1785 krahvinna Praskovja Nikolajevna Saltõkovaga (1764−1830)
D1. Maria (1785−1849), õuepreili (1802), riigidaam (1836); abiellus 1812 krahv Karl Robert von Nesselrode-Ehrenshoveniga (1780−1862)
D2. Krahv Aleksandr (1786−1865), kindralleitnant (1827), tõeline salanõunik (1837), senaator (1828), Sõjanõukogu liige (1832), Kiievi sõjakuberner ning Volõõnia ja Podoolia kindralkuberner (1835−1837), Riiginõukogu liige (1839), mõisaomanik; abiellus 1815 krahvinna Jevdokia Petrovna Tolstojaga (1795−1863)
E1. Krahvinna Mimi (1817−1824)
E2. Krahvinna Maria (1818−1890); abiellus 1837 vürst Aleksandr Borissovitš Kurakiniga (1813−1870)
E3. Krahvinna Praskovja (1819−1821)
E4. Krahvinna Jelizaveta (1819−1884); abiellus Nikolai Nikolajevitš Tšelištševiga (1817−1884)
E5. Krahvinna Aleksandra (1822−1854); abiellus 1853 vürst Zygmunt Lubomirskiga (1822−1863)
E6. Krahvinna Olga (1828−1888); abiellus vürst Sergei Sergejevitš Obolenskiga (1816−1879)
D3. Krahv Nikolai (1789−1849), polkovnik (1818), salanõunik (1834), kammerjunkur, Venemaa suursaadik Madalmaades (1826−1832), Roomas (1832−1837) ja Mõlema Sitsiilia kuningriigis (1837−1841); abiellus 1818 Marina Dmitrijevna Narõškinaga (1798−1871)
E1. Krahv Dmitri (1819−1820)
E2. Krahv Aleksandr (1823−1885), alampolkovnik; abiellus (lahutati) Maria Schirriga
E3. Krahvinna Aleksandra (Jelena) (1825−1907); abiellus 1843 vürst Nikolai Nikolajevitš Gagariniga (1823−1902)
E4. Krahvinna Olga (1830−1855); abiellus 1848 vürst Vladimir Borissovitš Svjatopolk-Tšetvertinskiga (1824−1859)
D4. Jelena (1795−1834); abiellus 1818 Aleksei Vassiljevitš Svertškoviga (u 1791−1828)
C2. Jekaterina (1755−1838); abiellus Pjotr Petrovitš Saveloviga (suri 1815)
  1. Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855, lk 234.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 297.
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 297 [1].
  • Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 233-234 [2].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]