Georg Krüdener

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Georg Krüdener (ka Georg von Krüdener zu Rosenbeck või Jürgen Krüdener) oli Riia peapiiskopkonna ametnik ja vasall 16. sajandil.

Krüdener sai Turaida stiftifoogtiks, mis oli olulisemaid ametikohti peapiiskopkonnas, juba 1514. aastal ja jäi sellesse ametisse kuni 1534. aastani. Pärast stiftifoogti ametit elas ta Rozula (Rosenbeck'i) mõisas (sellest ka tema lisanimi zu Rosenbeck). 1520. aastatel pöördus ta luterlusse ja oli Riia koadjuutori Wilhelm von Hohenzollerni olulisemaid toetajaid kuni tolle peapiiskopiks saamiseni 1539. aastal. Hiljem läksid nad aga peamiselt aastarahade maksmise ja valdustega seotud probleemide tõttu omavahel tülli, Wilhelmi kitsidus kaugendas 1540. aastatel temast ka teisi tema teenreid, nagu Meinecke von Schierstedti, Paul von Spandeni ja Christoph Sutrtzi.

Võimalik, et hilisematel aastatel kaldus Krüdener taas katoliikluse poole, sest 1552. aastal koostas Krüdener testamendi, kus kavatses pärandada suure osa oma varast Riia lähedal asuvale kloostrile.

1556. aastal, koadjuutorivaenuse alguses, oli Krüdener üks peapiiskopkonna ametnikest, kes ordu ja teiste Liivimaa seisustega tülli läinud Wilhelmist lahti ütles. Pärast seda kaob tema nimi ajalooürikutest, tõenäoliselt suri ta varsti pärast seda.