Geopeitus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Geopeitus (inglise keeles geocaching) on värskes õhus mängitav rahvusvaheline mäng, mis sageli viib mängija senikäimata kohtadesse, huvitavate vaatamisväärsuste juurde või lihtsalt looduskaunitesse paikadesse ning tutvustab nii mõndagi uut. Osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et otsida peidetud konteinereid – geopeituse aardeid.

Geopeituse ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

2. mail 2000 kõrvaldati tsiviilseadmeid segav nn SA-moonutus (selective availability[1]) ja nüüd oli igaühel võimalik vastavalt oma navigatsiooniseadme võimekusele asukohta kuni mõnemeetrise täpsusega määrata. [2]. Interneti uudisgrupid hakkasid kihama ideedest, kuidas seda tehnoloogiat saaks ära kasutada. Arvutikonsultant David Ulmer soovis testida navigatsiooniseadme täpsust midagi metsa peites. Tema idee oli lihtne: peida konteiner metsa ning määra selle koordinaadid. Mängija peab koordinaatide järgi kohale navigeerima ning konteineri üles leidma. 3. mail 2000 peitis David Ulmer musta ämbri Oregoni Portlandi lähedale Beavercreeki metsa. Koordinaate jagas ta GPS-i kasutajate interneti grupis. Aarde leidis juba järgmisel päeval esimesena Mike Teague ning mäng oli sündinud. [3] Algselt pakuti kogu tegevuse nimeks „GPS stash hunt“ või „GPS-stashing”, kuid kuna arvati, et kuigi „stash” tähendab inglise keeles peidupaika, tähendab see kõnekeeles ka narkootikume, pornot ja muud seadusega keelatud ja peidetud kraami, siis leiti, et „geocaching” on parem nimi. Esimene aare on hävinud, kuid aarde asukohta on pandud mälestustahvel.[4]

Geopeituse reeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Üle terve maailma on peidetud miljoneid aardeid. Nad võivad olla parkides, metsades, mägede tippudes, vee all, linnades, igal pool. Peidetud konteinerite ehk aarete koordinaadid on antud mängu kodulehel ning mängija ülesanne on GPS-i või mõnda asukoha määramisel põhinevat rakendust kasutades koordinaatidele kohale navigeerida ning see leida. Aardeks on füüsiline konteiner, mis peab sisaldama logiraamatut. Aare loetakse leituks siis, kui mängija on oma nime ja leidmise kuupäeva logiraamatusse kirjutanud.

Põhireeglid on lihtsad:

  • otsi aare üles;
  • kirjuta oma nimi ja leidmise kuupäev logiraamatusse;
  • võta midagi aardest ning jäta midagi samaväärset või paremat asemele (vabatahtlik). Võtta ei tohi logiraamatut, pliiatsit ega teritajat;
  • jaga oma seiklusi mängu veebilehel.

Veel põhimõtteid, mida järgida:

Iga otsing ei pea lõppema leidmisega, eriti siis, kui see võib ohustada aarde säilimist pärast sind. Väldi pealtnägijaid!

Ära peida aaret „paremini“, vaid nii, nagu sina selle leidsid.

Aare pole prügikast! Kui midagi käepärast pole, siis ära võta ega jäta midagi, kirjuta ainult logi.

Aardesse ei tohi panna toitu, jooke ega muid vedelikke, see rikub aarde sisu.

Palun ära lõhu midagi ning käitu looduses vastutustundlikult, geopeitur hoiab loodust!

Geopeituse aarded[muuda | muuda lähteteksti]

Aardetüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tavaline aare koosneb vähemalt logiraamatuga konteinerist ning asub avaldatud koordinaatidel.
  • Multiaardel peab olema lisaks lõppaardele vähemalt üks vahepunkt. Igas punktis leiab geopeitur infot, mis juhatab teda järgmise vahepunkti või lõppaardeni. Lõppaare koosneb vähemalt logiraamatuga konteinerist.
  • Mõistatusaardeid on väga erinevaid. Enamasti ei asu aare antud koordinaatidel. Geopeiturid peavad tavaliselt järgmise vahepunkti või lõppaarde koordinaatide saamiseks lahendama mingi mõistatuse. Aardekirjeldus peab selleks andma piisavalt infot ning see peab olema kõigile kättesaadav. Lõppaardes peab olema vähemalt konteiner koos logiraamatuga. Lõpp-koordinaadid peavad asuma vähem kui 3,2 km kaugusel antud koordinaatidest.
  • Sündmusaarded on geopeiturite kokkusaamised, mis kajastavad geopeituse sotsiaalset aspekti. Need on geopeiturite poolt organiseeritud ja mõeldud teistele geopeituritele või mängust huvitatutele. Sündmusaare
    • leiab aset avaldatud koordinaatidel;
    • ära on toodud alguse ja lõpu aeg;
    • kestab vähemalt 30 minutit.

Cache In Trash Out® (CITO) sündmusaarded on alates 2002. aastast korraldatavad algatused, kus geopeiturid tulevad kokku ning koristavad loodusest prahti või korrastavad ümbruskonda. Eestis toimuvad LAKSamissündmused (Leia aare, korista sodi) alates 2008. aastast koos Teeme Ära algusega.

LAKSame ära igal aardeotsingul, mitte ainult kord aastas! Prügikott kuulugu alati geopõhivarustusse. Nii hoiame meie ühise mängumaa – sood, rabad, metsarajad, rannad, pargid ja muud üldkasutatavad kohad – puhtana ja meeldivana kõigi jaoks. [5]

Lisaks neile levinud aardetüüpidele on veel

  • kirjakasti hübriidaarded, mis koosnevad vähemalt logiraamatuga konteinerist ning templist. Tempel peab jääma aardesse;
  • Wherigo® aarded, mille logiraamatuga konteineri leidmiseks on vajalik Wherigo kassett. Kassett peab asuma veebilehel Wherigo.com ning aardekirjelduses peab olema kasseti link;

Maa-aarded, mille leidja peab külastama unikaalset geoloogilist nähtust või kohta. Maa-aaretel ei ole konteinerit ega logiraamatut, leidja peab vastama omaniku poolt esitatud küsimustele.

Raskusastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Et otsimist hõlbustada, määratakse igal aardel viiepalliskaalal peidukoha ja maastiku raskusaste.[6]

Peidukoha raskusastme väärtus sisaldab kõike, mis vajab mõtlemisvõimet, leidlikkust, äraarvamisoskust, teravat silma jne. Samuti on peidukoha raskusaste kõrgem keeruliste mõistatusaarete puhul. 1 on kõige madalam väärtus, koordinaatidel näed kohe ainsat võimalikku aardepeidikut. Midagi arvutada või mõistatada pole vaja. Sündmuste peidukoha raskusaste on alati üks, kuna geopeituritel on seda lihtne leida.

5 on kõige suurem väärtus, aarde leidmiseks on vajalikud erioskused ja -teadmised nagu programmeerimine, (de)krüpteerimine, muusikaline kuulmine jne. Aarde leidmiseks vajalikud arvutused on kõrgkooli tasemel.

Maastiku raskusastmega kirjeldatakse seda, kui raske on aarde kättesaamine või aardeni jõudmine füüsiliselt. 1 on kõige madalam väärtus, aarde juurde jõudmiseks ei kulu üle mõne minuti. Ligi pääseb mööda sillutatud teid, ka lapsevankri või ratastooliga. Kui ratastooliga saab küll aardele ligi, ent sellest aaret kätte ei saa, on raskusaste 1.5.

5 on kõige suurem väärtus, aarde leidmiseks on vaja erivarustust nagu paat, akvalang, mägironimisvarustus või muu taoline. Aarde juurde pääseb vaid sportlik täiskasvanu.

Suurused[muuda | muuda lähteteksti]

Aardekonteinereid liigitatakse suuruse järgi, ka see annab vihjeid, kus aare olla võiks.

  • Mikro (XS) – väikseim aarde suurus. Mikrod on harilikult filmitopsi suurused, mõnikord ka väiksemad. Nanod (pliiatsi kustutuskummiotsa suurused) on mikrode alamliik.
  • Väike (S) – 100 ml või suurem, kuid väiksem kui 1 liiter. Näiteks võileiva suurune plastmassist karp vms.
  • Normaalne (M) – 1 liiter või suurem, kuid väiksem kui 20 liitrit. Näiteks kingakarbi suurune plastikkonteiner või laskemoona kast.
  • Suur (L) – 20 liitrit või suurem, suurem kui kingakarp. Näiteks suur ämber.
  • Muu (--) – mõnikord ei mahu konteinerid mingi liigituse alla, näiteks magnetleht, mille küljes on logiraamat.

Algajad geopeiturid võiksid alustada kõige madalamatest raskuastmetest ning otsida suuri aardeid.

Geopeitus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Geopeitus sai Eestis kaudselt alguse 25. jaanuaril 2001, kui Eesti Päevalehes ilmus Henrik Roonemaa artikkel "Kõrgtehnoloogiline peitusemäng GPSi abil" [7], kus räägiti lühidalt, et USA-s on selline mäng käima pandud ja geocachingu veeb üleval. 31. jaanuaril 2001 pandi esimene geopeituse veebileht hot.ee serverisse üles. Kinnitamata andmetel on geopeitus.ee veebileht maailmas üks vanimaid seni veel aktiivseid geopeituse veebilehti. 10. veebruari 2001, kui Enn ja Hannes Veenpere peitsid Valgamaal Helmesse Eesti esimese aarde, loetakse Eesti geopeituse alguseks. Aare on siiani aktiivne ja heas korras. Ka eestikeelse nimetuse „geopeitus” autor on Enn Veenpere.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Selective Availability in Global Positioning System (GPS)". GISGeography, Nov 18, 2018. Vaadatud 19.03.2019.
  2. Kaido Einama. Satelliidid juhatavad teed. PC World/Arvutimagasin, Juuli 2005.
  3. "The History of Geocaching". https://www.geocaching.com. Vaadatud 19.03.2019.
  4. "First Geocache". Geocaching Wiki. Vaadatud 19.03.2019.
  5. Paavo Ala. "Teeme Ära 2016: Suurupi". www.geopeitus.ee, 24.04.2016. Vaadatud 19.03.2019.
  6. "Raskusastmed". www.geopeitus.ee.
  7. Henrik Roonemaa. "Kõrgtehnoloogiline peitusemäng GPSi abil". Eesti Päevaleht, 25.01.2001. Vaadatud 19.03.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]