Genoomne imprintimine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Genoomne imprintimine on epigeneetiline fenomen, mis põhujstab valikulise geeniekspressiooni vastavalt sellele, kummalt vanemalt geen päriti. Genoomse imprintimise vorme on näidatud nii taime- ja loomariigis kui ka seentel. 2014. aasta seisuga on hiirel 150 imprinditud geeni ja inimesel umbes 70.

Diploidsetes organismides on keharakkudes kaks genoomikoopiat: üks mõlemalt vanemalt. Autosomaalsetes geenides toimub ekspressioon enamasti mõlemas alleelis. Imetajatel seevastu on väike osa geene imprinditud, mis tähendab, et ekspresseerub vaid üks alleelidest.

See epigeneetiline protsess põhineb DNA metülatsioonil ja histoonide modifikatsioonidel, muutmata geneetilist koodi. Soospetsiifiline imprinting tekib gametogeneesi ajal ja püsib läbi viljastumise. Need imprinditud mustrid jäävad püsima ka läbi globaalse demetülatsiooni ja säilivad somaatilistes rakkudes elu lõpuni. Primordiaalsetes sugurakkudes demetülatsiooni ajal imprinditud muster kustutatakse ja see tekib uuesti gametogeneesi käigus vastavalt soole.

Imprintimine on oluline varases embrüo ja loote arengus.