Gans (aadlisuguvõsa)

Gans oli 16. sajandil alguse saanud Saaremaa aadlisuguvõsa.

Gansi suguvõsa liikmed olid Kantsi (Ganzenhof, Muhu saarel) mõisnikud. Kantsi oli Ganside käes 1534-1654, siis sai selle Muhu koguduse pastor Lazarus Otgersi kaasavaraks. Hiljem oli Kantsi riigimõis, redutseeriti 1691.

1534 andis Johann Westphalen ühe maatüki Muhu saarel oma väimehele Peter Gansile, kellele see läänistati ordumeistri poolt, koos ühe saarega Väikeses väinas ja „Meckenen”iga.

Suguvõsa põlvnemine

Genealoogiliselt on teada järgmiste isikute põlvnemine:

I Jürgen Gans sai 1610 Taani valitsuselt 7 adramaad Muhu saarel, mis pärast Kantsi mõisaks nimetati (Ganzenhof), oli elus veel 1622

II poeg Jürgen, surnud enne 1670, Kantsi mõisnik 1645, tema pärijad müüsid Kantsi superintendent Johann Stegmannile, abikaasa Dorothea Knorring

III.1 tütar Barbara, abikaasa Valentin Reichardt, Nenu (Nenno) mõisnik 1645, surnud enne 1690; 1566 läks Nenu küla Valentin Reichardtile, kelle pärijate käes oli kuni 1730 (Pöide kihelkond, nagu Reina/Saltack?)

III. 2 tütar, abikaasa Lazarus Otgers, Muhu koguduse õpetaja

Lindi mõisnik Audru kihelkonnas Roloff Gans (1569) võib ka siia kuuluda. Abikaasa von Linten (Vana-Pärnu foogti Hans Lynnteni tütar), poeg Benedictus Gans, Lindi mõisnik, tütar Helena, abielus Gossen von Linteniga, Seli mõisnikuga, oma ema vennaga)

Kasutatud allikad

• [1]