Gallaruse kabel

Gallaruse kabel (iiri keeles Séipéilín Ghallarais, inglise keeles Gallarus Oratory) on kivist kabel Dingle'i poolsaarel Kerry krahvkonnas Iirimaal^[1]. Seda on peetud varakristlikuks kivikirikuks (Charles Smith, 1756)^[2], 12. sajandi romaani ehitiseks (arheoloog Peter Harbison, 1970) ja palverändurite varjupaigaks (Peter Harbison, 1990. aastad).

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kabel on ehitatud suurtest tahutud kividest punasest siluri liivakivist. Ehitise 1756. aastal avastanud Charles Smith kirjeldas materjali kui pruuni looduskivi, murtud mereranniku kaljudest, kergesti töödeldavat ja väga vastupidavat. Kivid on töödeldud igast küljest ja nii, et need sobivad müüris üksteisega laitmatult kokku.

Ehitis näib olevat laotud mördita^[3], kuid on leitud märke mördi kasutamisest vähemalt müüritise sees, kui ka välisseinal kivide vahelist mörti ei näe.

Kabel meenutab kujult kummuli pööratud paati ja siseruum on kaetud pseudovõlviga. Kivid on laotud igal uuel real väikese sammu võrra seespool ja seintes asetsevad nad väikese nurga all, nii et kivide välisserv asetseb madalamal kui siseserv^[4]. See võimaldab vihmavee äravoolu välisseina suunas. Sama ladumistehnikat on kasutatud ka ümarhüttides (clochán) Dingle'i poolsaare külades.

Siseruumi suurus on umbes 4,8 korda 3 meetrit. Ruum on hämar, valgus tuleb üksnes väikesest, siseruumi suunas laienevast ümarkaaraknast idaseinas, mis paikneb läänes asuva sissepääsu vastas. Rõhtsa sillusega ukseava kõrgus on 1,67 m.