Funcken
 |
See artikkel on Liivimaa suguvõsast; Kuramaa põlisaadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Funck. |
Funcken, varem Funcke oli Waldeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1786. aastal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsaliin algab Waldecki oobersti Georg Philipp Funckega.[1] Tema pojapoeg Rembert Funcke (1597−1654) astus Rootsi teenistusse, tõusis ooberstiks ja oli Liivimaa viitsekuberner. 6. juunil 1646 sai ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks, kuid Rootsi rüütelkonda teda ei introdutseeritud; ta hakkas perekonnanimena kasutama nimekuju Funcken[2]. Temaga sai alguse suguvõsa Liivimaa liin, mis suri meesliinis välja 1786. aastal.
Funckenid rüütelkonna matriklis
[muuda | muuda lähteteksti]1747. aasta 29. juunil (vkj) kanti Gustav Heinrich von Funcken (1681–1761) ja suguvõsa Liivimaa rüütelkonna matriklisse.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Reinhart Rembert von Funcken (1597−1654), Rootsi sõjaväelane (ooberst), krahv Magnus Gabriel De la Gardie Kuressaare krahvkonna[3] asehaldur ja Liivimaa maanõunik (1651), Liivimaa viitsekuberner[2], Saaremaa maanõunik[3], Liivimaa Liezēre, Mēdzūla mõisaomanik
- Rembert von Funcken (1632−1709), Rootsi sõjaväelane (jalaväe kindralmajor), Tallinna komandant, rügemendikomandör, Ingerimaa viitsekuberner[2], Riia viitsekuberner
- Gustav Heinrich von Funcken (1681–1761), Rootsi sõjaväelane (major)[3], Liezēre ja Mēdzūla mõisnik, kanti 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse nr 75 all
- Magnus Gabriel von Funcken (1692−1740), Rootsi sõjaväelane (major), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)
- Rembert von Funcken (1724−1786), sillakohtunik, suguvõsa viimane esindaja, mõisaomanik
Funckeni suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Liivimaa läti distrikt:
- Liezēre (Lösern) (1649−1825), Oļi (Ohlenhof) (kuni 1797), Ozolamuiža (Eckhof) (1649−1825), Vējeva (Fehgen) (1630−1632), Viesiena (Fehsen) (1630−1632)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 296.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd III. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1975. Lk 430.
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 80-81 .