Funcken

See artikkel on Liivimaa suguvõsast; Kuramaa põlisaadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Funck.

---

Funckeni suguvõsa aadlivapp

Funcken, varem Funcke oli Waldeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1786. aastal.

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Waldecki oobersti Georg Philipp Funckega. Tema pojapoeg Rembert Funcke (1597−1654) astus Rootsi teenistusse, tõusis ooberstiks ja oli Liivimaa viitsekuberner. 6. juunil 1646 sai ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks, kuid rüütelkonda teda ei introdutseeritud; ta hakkas perekonnanimena kasutama nimekuju Funcken. Temaga sai alguse suguvõsa Liivimaa liin, mis suri meesliinis välja 1786. aastal.

Funckenid rüütelkonna matriklis

1747. aasta 29. juunil (vkj) kanti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna matriklisse.

Suguvõsa liikmeid

• Rembert von Funcken (1597−1654), ooberst, Liivimaa viitsekuberner, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Rembert von Funcken (1632−1709), jalaväe kindralmajor, rügemendikomandör, Riia viitsekuberner
• Magnus Gabriel von Funcken (1692−1740), Rootsi major, Venemaa polkovnik
• Rembert von Funcken (1724−1786), sillakohtunik, suguvõsa viimane esindaja, mõisaomanik

Funckeni suguvõsa mõisavaldused

• Liivimaa läti distrikt:
  • Liezēre (Lösern) (1649−1825), Oļi (Ohlenhof) (kuni 1797), Ozolamuiža (Eckhof) (1649−1825), Vējeva (Fehgen) (1630−1632), Viesiena (Fehsen) (1630−1632)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 296.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd III. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1975. Lk 430.
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 80-81 [1].