Fujiwara no Kintō

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Fujiwara no Kintō (藤原 公任)
Fujiwara no Kinto.jpg
Kintō kujutatuna Kikuchi Yosai poolt
Sündinud 966
Jaapan
Surnud 1041 (74–75 aasta vanuses)
Jaapan
Rahvus jaapanlane
Elukutse luuletaja, luulekriitik, luuleteoreetik, ametnik
Žanr waka
Tuntud teoseidWakan rōeishū
Lapsed Fujiwara no Sadayori
Sugulased Fujiwara no Yoritada (isa)
Fujiwara no Michinaga (nõbu)

Books-aj.svg aj ashton 01f.svg Kirjanduse portaal
Kintō kose juures, kujutatuna Utagawa Kuniyoshi poolt
Kinto poolt kirjutatud luuletused „Wakan rōeishūs
Selles Jaapani isikunimes on perekonnanimeks Fujiwara.

Fujiwara no Kintō (藤原 公任; 966–1041[1]), tuntud ka kui Shijō-dainagon[2] (tõlkes neljanda tänava suurnõunik[3]), oli Heiani ajastul elanud jaapani luuletaja, luulekriitik, luuleteoreetik, kalligraaf[2], flötist[2] ja ametnik. Teda peetakse oma aja mõjuvõimsaimaks luuleteoreetikuks ja luuletajaks.[1][3]

Tegevus kirjanduse ja luule vallas[muuda | muuda lähteteksti]

Kintō oli Heiani ajastu kultuuriringkondades laialt austatud[4] ja tema hinnangutel oli suur mõjuvõim[5], seetõttu oli ta üks populaarsemaid luulekohtumiste (uta-awase) kohtunikke.[1]Ōkagami” („Suur peegel”) kirjeldab, et Kintōt austati täpsemalt tema suure asjatundlikkuse tõttu "kolmes laevas", st hiinakeelses luules, jaapanikeelses waka-luules ja muusikas.[3] Väidetavalt oli Kintō mõjuvõim sedavõrd suur, et kirjanik Murasaki Shikibu ei julgenud tema seltskonnas rääkida ja üks Kintō kriitika osaks saanud luuletaja näljutas end seetõttu surnuks.[5] Murasaki kasutas hiljem mitmeid ridu Kintō luuletustest oma kuulsas teoses „Genji monogatari” („Genji lugu”).[5]

1000. aasta paiku osales Kintō kolmanda keiserliku luuleantoloogia „Shūi Wakashū” („Luulenopete kogu”) koostamisel.[5]

Lisaks jaapani keelele luuletas Kintō ka hiina keeles[2], imetledes sügavalt Hiina luuletaja Bai Juyi loomingut[5], ja koostades 1011. aastal jaapani ja hiinakeelsetest luuletustest koosneva antoloogia „Wakan rōeishū” („Jaapani ja Hiina luulet etlemiseks”)[1] Samuti kirjutas mitmeid luuleteoreetilisi tekste nagu „Shinsen Zuinō” („Uus valik luule aluseid”)[1] ja „Waka Kuho” („Üheksa waka vormi”)[5]

Ta koostas nimekirja kolmkümne kuuest luulepühakust (三十六歌仙; Sanjūrokkasen)[1], valides sinna 36 Asuka, Nara ja Heiani ajastute parimat luuletajat.

Keiserlikesse antoloogiatesse on jõudnud 89 (mõnedel andmetel üle 100[6]) tema luuletust.[1] Samuti on ta järgneva luuletusega esindatud luulekriitik Fujiwara no Teika koostatud kuulsas antoloogias „Hyakunin Isshu” („Sada luuletust, sada luuletajat”).[1]

Rōmaji Eesti keeles
Taki no oto wa
Taete hisashiku
Narinuredo
Na koso nagarete
Nao kikoe kere[1]
Kose kohinat
kordagi nüüd ei kuule,
vaid selle kuulsus
vahetpidamata veel
vaikselt kostab me kõrvu[1]

Shūi Wakashūs” märgitakse, et luuletus on kirjutatud vanast kosest külaskäigul Daikakuji templi juurde. Tähelepanuväärne on luuletuses kasutatud, algselt Hiina luulest pärinev, võte, kus värsid algavad sama silbiga.[1][a]

Osaline bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wakan rōeishū (Jaapani ja Hiina luulet etlemiseks; u 1013[7])[1], 217 jaapani ja 587 hiinakeelsetest luuletustest koosnev antoloogia[6]
  • Waka Kuho (Üheksa waka vormi)[5], luuleteoreetiline essee
  • Shinsen Zuinō (Uus valik luule aluseid)[1], luuleteoreetiline essee
  • Kingyokushū (Kuld ja kalliskivid)[5], valik luuletusi, mida Kintō eeskujulikuks pidas[7]
  • Shinsōhisō[5]
  • Kintō Kyō Shū / Kintōshū (Isand Kintō kogu), 385 luuletusega[6] Kintō isikukogu[7]
  • Shūishō / Shūishū (u 968 - 1008), luuleantoloogia, hiljem keiser Kazan Tennō poolt ümbertoimetatud "Shūi Wakashūks" (Luulenopete koguks)[7]
  • Niyōihōshū (Budistlike aarete kogu), 775 luuletusega luuleantoloogia[6]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kintō kuulus Fujiwara suguvõssa, olles regent Fujiwara no Yoritada poeg.[6] Ta poeg oli luuletaja Fujiwara no Sadayori.[8] Samuti oli Kintõ nõbu mõjuvõimas regent Fujiwara no Michinaga.[9][2]

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  • ^a Selle võtte hiinapärases algvormis algasid read sama häälikuga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Fujiwara; Allik 2014, lk 143.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Teele 1976, lk 145.
  3. 3,0 3,1 3,2 Haruo, Arntzen 2008, lk 285.
  4. Keene 1999, lk 283.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 Teele 1976, lk 146.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Frédéric; Roth 2002, lk 204.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Miner; Morrell; Odagiri 1988, lk 150.
  8. Keene 1999, lk 602.
  9. Waley 2012

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]