Friedrich Adolf von Stackelberg
Friedrich Adolf von Stackelberg (6. august 1754 – 18. september 1814) oli Stackelbergide aadlisuguvõsast pärit baltisaksa mõisnik, kellele kuulusid Krootuse ning alates 1790. aastast Abja mõis.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Friedrich Adolf von Stackelberg sündis 6. augustil 1754 Georg Gustav von Stackelbergi ja Charlotte Eleonore von Stackelebergi (sünninimega Freytag von Loringhoven) perre.[1]
Stackelberg abiellus 1777. aasta 10. märtsil Caroline Johanna Possega. Abielust sündis kolm poega: Georg Gotthard, Karl Gustav ja Friedrich von Stackelberg.[2][1]
Stackelberg liitus ka sõjaväega ning oli 1790. aastaks tõusnud kaardiväelipnikuks. Sama aasta 20. mail ostis ta 50 000 kuldrubla eest oma abikaasa venna, Karl Magnus Posse omanduses oleva osa Abja mõisast. Mõisa osa kirjutati tema nimele 70 aastaks. 17. augustil 1794 pantis Stackelberg oma osast poole Gotthard Possele. 1799. aasta 6. märtsil sai Stackelberg oma omandusse terve mõisa, selle eest pidi ta Gustav Possele maksma 5000 kuldrubla.[3]
Stackelberg sai tuntuks kui julm mõisaomanik, kes oma talupoegi tihti ka peksta lasi. Seepärast määrati talle Eestimaa maanõunike kolleegiumi poolt 500 rubla trahvi. Tema ajal ehitati välja ka Abja mõisa esindushooned, park jm.[4]
Oma elu lõpus kahetses Stackelberg oma vägivaldset käitumist, öeldes, et ta ei ole väärt, et teda pühitsetud mulda maetaks.[4] Friedrich Adolf von Stackelberg suri 1814. aasta 18. septembril Tartus.[1] Ta maeti mõisa lähedale Mõnsikille karjamõisa maadele.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Friedrich Adolf von Stackelberg". Vaadatud 23.12.2023.
- ↑ (Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft)
- ↑ Lk 8–9 (Lehesmets, 2004)
- ↑ 4,0 4,1 Lk 11 (Lehesmets, 2004)
- ↑ "Vägivaldse paruni säilmed said päästetud". Sakala. 05.05.2017. Vaadatud 23.12.2023.
Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Lehesmets, Helju. Abja mõis läbi aegade. 2004.
- Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. Görlitz. Kd. 1. Lk 339. 1931.