Franz Xaver Messerschmidt

Allikas: Vikipeedia
Autoportree. (Bareljeef)

Franz Xaver Messerschmidt (6. veebruar 1736 – 19. august 1783) oli Saksa-Austria skulptor, kõige tuntum oma "tegelaspeade" (Charakterköpfe) büstiseeria poolest, mis kujutavad grotesksete ilmetega nägusid.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Franz sündis 6. veebruaril 1736 edela-Saksamaal Wiesensteigi külas käsitööliste perre.[1][2][3] Ta kasvas üles oma onu, Johann Baptist Straubi, kodus Münchenis.[1][3] Temast sai ka Franzi esimene õpetaja, kelle juures ta õppis uusimaid barokk ja rokokoo stiili tehnikaid.[1][3] Oma teise õpetaja, skulptor Philipp Jacob Straubi, kes oli ka samuti tema onu, juures veetis ta kaks aastat Grazi linnas.[1][3] Pärast mida, 1755. aasta lõpus, võeti teda vastu Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse, kus ta sai omakorda Jacob Schlettereri õpilaseks.[1][2] 1760-ndate esimesel poole täitis ta mitu tellimust keisrinna Maria Theresa ja keiser Franz I jaoks, sealhulgas mitu pronksist portreebüsti ja kaks täissuuruses skulptuuri.[1][2] Nende töödega sai ta väga populaarseks Viini õukonnas.[4]

Aastal 1765 käis ta õppereisil Roomas, kus ta kopeeris antiikskulptuure.[2][5] 1760. aastate lõppu võib lugeda Messerschmidti kuldajaks, ta saavutas valgustusajastu inimeste seas erilise soosingu, ilmselt seetõttu, et tema skulptuurid väljendasid endas ratsionaalset maailmapilti, mis muutus sel ajal moodsaks.[2][6] Ka keiser Joseph II oli kõrgelt hinnanud Messerschmidti tööd ja tellis tema käest mitu skulptuuri. Alates 1769. aastast õpetas Messerschmidt Viini Kaunite Kunstide Akadeemias dotsendina.[1][7]

Aastal 1770 märkasid Messerschmidti kolleegid muutust tema olekus, kommenteeriti "segadust peas" ja tehti viiteid vaimsele haigusele.[1][8] Naljakal kombel esimene asitõend sellest tuleb Messerschmidtilt endalt oma kirjas oma vennale.[9] Umbes sel ajal alustas Messerschmidt oma tegelaspeade seeriaga.[1][8] 1774. aastal öeldi talle ära äsja avanenud skulptuuri professori kohast, osaliselt muredega seoses tema vaimse tervisega ja osaliselt akadeemia sisepoliitikaga.[1][7][8][10] Kui tema õpetaja, skulptuuri osakonna pea, Jacob Schletterer suri, oleks pidanud Messerschmidt automaatselt saama äsjaavanenud professori koha, vastavalt Akadeemia enda eeskirjale aastast 1769, see aga ei juhtunud seoses1 võimuvahetusega Viini Akadeemias tollel ajal.[11] Peale kõige selle surid paljud tema toetajad ja püsitellijad Viinis lühikese aja jooksul, sealhulgas Maria Theresa ja prints Joseph Wencesclas.[12]

Häbistatuna ja pettununa müüs Messerschmidt 1774. aasta märtsis oma maja Viinis ja lahkus sealt.[1][7][13][8] Seejärel veetis ta kolm vaheaastat reisides kesk-Euroopas, alguses oma kodulinna Wiesensteigi ning seejärel kutsuti teda Münchenisse, kuhu jäi ta ootama talle lubatud tellimust ja alalist töökohta sealses õukonnas.[1] 1777. aastal kolis ta kokku oma vennaga, Johann Adamiga, Bratislavas.[1][7][8] Seal töötas Messerschmidt peaaegu täielikus üksinduses linna ääres, peamiselt oma tegelaspeade kallal, kuus aastat, kuni oma surmani 1783. aastal.[1][12][8]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teadaolevad kunstiteosed valmistas Messerschmidt aastatel 1760-1763 Viini Akadeemias, hilisbaroki stiilis pronksbüstid keisripaarist ja troonipärijat ning tema naist kujutavad reljeefid.[1][4] Samuti hilisbaroklikus stiilis, veel kaks elusuurusest suuremat keisrit ja tema abikaasat kujutavat tinakuju, mis on valminud Maria Theresa tellimusel aastatel 1764–1766.[1][4] Lisaks mõnele muule portreele tegi Messerschmidt ka religioosse teemaga töid.[1] Säilinud on ka hulk Savoia printsessi tellitud kujusid.[1][14] Pärast Messerschmidti reisi Rooma, oli tema teostes märgatav uus tagasihoidlikkus mida varem seal polnud, kunstnik nüüd keskendus rohkm inimfiguurile ja pööras vähem tähelepanu materialistliku rikkuse väljendamisele.[15] Tema loomingu barokkperiood lõppes 1769. aastal keisrinna tellitud õuearsti Gerard van Szuieteni büstiga.[1] Samal ajal ilmusid tema esimesed varaneoklassitsistlikud teosed, mis olid Viini Akadeemia poolt tellitud.[1] Nendele ja hilisematele töödele rakendas ta 1765. aastal Rooma õppereisil saadud kogemusi.[1][16]

Aastatel 1770-72, hakkas Messerschmidt tegelema oma nn tegelaspeadega.[1][17] Enam kui viiekümnest peast koosnev seeria, mis kujutavad groteskseid osaliselt realistlikuid grimass-nägusid.[1] Pead on valmistatud plii- ja tinavalamist ja ka alabasterist.[1][17] Mõned neist arvatakse kujutavat kunstnikku ennast.[1] Sari on tuntud nime "tegelaspead" (saksa k. Charakterköpfe)[7] all.[1] Vastavalt intervjuule, mille andis Messerschmidt õpetlasele Friedrich Nicolai'le, aastal 1781. aastal, aitasid need tööd tal hoida ära ohtlike vaimude väge.[1][12][18][19] Messerschmidt oli seitsmekümnendate algusest kannatanud hallutsinatsioonide ja tagakiusamise pettekujutluste all ning nendel, tema tehtud peadel, oli väidetavalt tervendav ja kaitsev funktsioon.[1][12] Enamus nendest skulptuuridest olid valmistatud juba Bratislavas, Messerschmidti viimastel aastatel.[20][17]

Pärast Messerschmidti surma, skulptuurid pärandusid tema vennale ja jäid pere valdusesse, kuniks nad jõudsid Viini 1793. aastal, kus Messerschmidti nõbu, Johann Pendel, korraldas näituse.[1] Anonüümne autor koostas nende esimeste näituste jaoks ka lühikese brošüüri, kus anti ka peadele individuaalsed nimed, mis on sestpeale püsima jäänud.[1][6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 1,23 1,24 1,25 1,26 1,27 1,28 1,29 "Web Gallery of Art, searchable fine arts image database". www.wga.hu. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Yonan, Michael, "The Man Behind The Mask? Looking at Franz Xaver Messerschmidt" Eighteenth-Century Studies 42 (3) (Baltimore: John Hopkins University press, 2009) lk 434
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 11-12
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 15-16
  5. ↑ Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 17
  6. ↑ 6,0 6,1 Yonan, Michael, "The Man Behind The Mask? Looking at Franz Xaver Messerschmidt" Eighteenth-Century Studies 42 (3) (Baltimore: John Hopkins University press, 2009) lk 436
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 55
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Yonan, Michael, "The Man Behind The Mask? Looking at Franz Xaver Messerschmidt" Eighteenth-Century Studies 42 (3) (Baltimore: John Hopkins University press, 2009) lk 434-435
  9. ↑ Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 64
  10. ↑ Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 25
  11. ↑ Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 61-62
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 57-58
  13. ↑ Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 59
  14. ↑ Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 22
  15. ↑ Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 21
  16. ↑ Yonan, Michael, “Messerschmidt’s Character Heads: Maddening Sculpture and the Writing of Art History” Studies in Art Historiography (New York: Routledge, 2018) lk 25
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013) lk 26
  18. ↑ Yonan, Michael, “Messerschmidt’s Character Heads: Maddening Sculpture and the Writing of Art History” Studies in Art Historiography (New York: Routledge, 2018) lk 13
  19. ↑ Yonan, Michael, “Messerschmidt’s Character Heads: Maddening Sculpture and the Writing of Art History” Studies in Art Historiography (New York: Routledge, 2018) lk 19
  20. ↑ Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 65

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Messerschmidt, Franz Xaver", Web Gallery of Art https://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/messersc/biograph.html [külastatud 17.01.2024]
  • Olvido, Karlyn C., "Mesmerizing Muses: The Life of Franz Xaver Messerschmidt, his Character Heads, and his Influences on Contemporary Artists" (Brandeis University : 2013)
  • Sžocs, Miriam, "Intrigue or insanity? The case of Franz Xaver Messerschmidt" Sculpture Journal 20 (1) (Liverpool: Liverpool University Press, 2011) lk 55–70
  • Yonan, Michael, "The Man Behind The Mask? Looking at Franz Xaver Messerschmidt" Eighteenth-Century Studies 42 (3) (Baltimore: John Hopkins University press, 2009) lk 431–451
  • Yonan, Michael, “Messerschmidt’s Character Heads: Maddening Sculpture and the Writing of Art History” Studies in Art Historiography (New York: Routledge, 2018)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Franz_Xaver_Messerschmidt&oldid=6572329"