Faili arutelu:Ott Ollino kalm Elva kalmistul, 2. august 2012.jpg
Kui pildil kujutatud töö on triviaalne ja selle teoseks olemine on väga ebatõenäoline, siis võiks kunstiteose märgis ja kasutusõiguse igaksjuhuks piiramine olla minu meelest pigem olemata. Pikne 4. august 2012, kell 10:24 (EEST)
- Mingil juhul pole tegu kunstiteosega. 84.50.39.69 4. august 2012, kell 10:52 (EEST)
- Kuidas me selle üle otsustame? Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 18:10 (EEST)
- Kes on nõus väidet, et hauakivi pole kunstiteos, oma raha eest kohtus kaitsma? --Oop (arutelu) 4. august 2012, kell 18:31 (EEST)
- Kuidas me selle üle otsustame? Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 18:10 (EEST)
- Hauakivi võib olla kunstiteos, kuid iga hauaplaat, ka raiutud tähtedega, pole kunstiteos. Tekst sel plaadil pole autoriõigusega kaitstud, kirjastiil samuti mitte, plaat ise on tavaline masstoodang, ühtegi pilti või ornamenti pole raiutud. Valju (arutelu) 4. august 2012, kell 20:11 (EEST)
- Sel juhul raamatu kaanekujundus ei ole ka alati kunstiteos? Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 22:04 (EEST)
- On see kindel, et konkreetne kirjastiil on avaldatud vaba litsentsiga? Viidet paluks. Meil on olnud sarnastel põhjustel häbimärgistatud fotosid mälestustahvlitest, parem karta kui kahetseda. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 00:06 (EEST)
- Mitte et see Eestis tingimata nii on, aga Ühendriikides kirjastiilid üldiselt autoriõigusega kaitstavad pole. Minu eeldus seisnes selles, et konkreetne siin kasutatud kirjastiil on üsna kindlasti autoriõiguse kaitse jaoks triviaalne, mitte avaldatud vaba litsentsi. Parem karta kui kahetseda on ka hea põhimõte, aga kuna antud juhul on autoriõigusega kaitstus enam kui ebatõenäoline, siis on kasutusõiguse piiramine üsna asjatu. Kui see pilt mingi ime pärast tõesti Commonsist kustutataks, saab ta siis ikkagi vajadusel siin taastada. Ma ei pea selle eelduse kaitseks mingeid garantiisid andma, ma võin oma seisukohta hiljem korrigeerida. Lihtsalt parema äranägemise järgi talitades ja seni välja käidud argumentide põhjal tundub eeldus mõistlik.
- Jah, minu arusaamist mööda kaanekujunduse lihtsalt kaanel kasutamine autoriõiguse kaitset ei taga, vaid selle tagab ikkagi teoseks olemine. Näiteks ühevärvilise taustaga kaanekujundus, millel on mingis tavalises kirjastiilis raamatu pealkiri, ei tohiks olla autoriõigusega kaitstav. Pikne 5. august 2012, kell 10:14 (EEST)
- Autoriõiguse seisukohalt pole "tavalisi kirjastiile" olemas, samuti nagu pole "tavalist pesupulbrit". See, et miski sinu arvates "ei tohiks olla autoriõigusega kaitstav", ei tähenda, et autoriõigus su tahtmise järgi paindub ja venib. Muidugi on mõnus esineda eeldustega, mille eest vastutamisest kohe samas lauses keelduda saab; kes on piisavalt rumal, et Vikipeediasse pilte laadida, pidagu ise kustutusvahti. Et need teoreetiliselt taastada saab, tähendab ju kohustust ise kõigi enda piltide yle valvet pidada juhuks, kui keegi Commonsis suvalisel hetkel leiutab, et nyyd on nädala jooksul kadunukese allkirja vaja. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 11:11 (EEST)
- Tavalise all pean silmas kirjastiile, mis pole kuigivõrd stiliseeritud nagu see siin hauakivil, Arial, Times New Roman ja mis nad kõik on. Kas sinu seisukoht on siis, et autoriõigust ei tohi mingil juhul omatahtsi tõlgendada ja püüda ise parema äranägemise järgi talitada, igal sarnasel juhul on vaja kohtulahendit või vähemasti asjatundja garantiid? Sellisel juhul võiks sama hästi küsida, kust võtsid jultumuse väita, et § 201 siin kindlasti rakendub. Täit kindlust, et ükskõik millist pilti kunagi ei kustutata või et autoriõigusest pole muidu valesti aru saadud, pole kunagi ja sellegi poolest võib paljudel juhtudel minu meelest jätta kustutusvahi üsna rahuliku südamega palkamata. Ma põhimõtteliselt usun, et soovi korral saab püüda igat asja pea peale pöörata, iseasi, kui sageli on see vajalik, mõistlik või praktiline. Pikne 5. august 2012, kell 11:36 (EEST)
- Seda ma juba tean, et sinu poolest võib jätta vahi palkamata. Sul on yldse teiste tööst ysna selgesti kama, vesi peale ja silm ka ei pilgu. Ma lihtsalt ei jaga seda seisukohta. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 11:41 (EEST)
- Mul ei ole teiste tööst kama, mulle lihtsalt meeldiks, et teised teeks oma tööd nii, et nad seejuures litsentsipõhimõtteid ei ignoreeriks, nii et silma ka ei pilgu. Pikne 5. august 2012, kell 11:50 (EEST)
- Seda ma juba tean, et sinu poolest võib jätta vahi palkamata. Sul on yldse teiste tööst ysna selgesti kama, vesi peale ja silm ka ei pilgu. Ma lihtsalt ei jaga seda seisukohta. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 11:41 (EEST)
- Tavalise all pean silmas kirjastiile, mis pole kuigivõrd stiliseeritud nagu see siin hauakivil, Arial, Times New Roman ja mis nad kõik on. Kas sinu seisukoht on siis, et autoriõigust ei tohi mingil juhul omatahtsi tõlgendada ja püüda ise parema äranägemise järgi talitada, igal sarnasel juhul on vaja kohtulahendit või vähemasti asjatundja garantiid? Sellisel juhul võiks sama hästi küsida, kust võtsid jultumuse väita, et § 201 siin kindlasti rakendub. Täit kindlust, et ükskõik millist pilti kunagi ei kustutata või et autoriõigusest pole muidu valesti aru saadud, pole kunagi ja sellegi poolest võib paljudel juhtudel minu meelest jätta kustutusvahi üsna rahuliku südamega palkamata. Ma põhimõtteliselt usun, et soovi korral saab püüda igat asja pea peale pöörata, iseasi, kui sageli on see vajalik, mõistlik või praktiline. Pikne 5. august 2012, kell 11:36 (EEST)
- Autoriõiguse seisukohalt pole "tavalisi kirjastiile" olemas, samuti nagu pole "tavalist pesupulbrit". See, et miski sinu arvates "ei tohiks olla autoriõigusega kaitstav", ei tähenda, et autoriõigus su tahtmise järgi paindub ja venib. Muidugi on mõnus esineda eeldustega, mille eest vastutamisest kohe samas lauses keelduda saab; kes on piisavalt rumal, et Vikipeediasse pilte laadida, pidagu ise kustutusvahti. Et need teoreetiliselt taastada saab, tähendab ju kohustust ise kõigi enda piltide yle valvet pidada juhuks, kui keegi Commonsis suvalisel hetkel leiutab, et nyyd on nädala jooksul kadunukese allkirja vaja. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 11:11 (EEST)
- On see kindel, et konkreetne kirjastiil on avaldatud vaba litsentsiga? Viidet paluks. Meil on olnud sarnastel põhjustel häbimärgistatud fotosid mälestustahvlitest, parem karta kui kahetseda. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 00:06 (EEST)
- Sel juhul raamatu kaanekujundus ei ole ka alati kunstiteos? Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 22:04 (EEST)
- Hauakivi võib olla kunstiteos, kuid iga hauaplaat, ka raiutud tähtedega, pole kunstiteos. Tekst sel plaadil pole autoriõigusega kaitstud, kirjastiil samuti mitte, plaat ise on tavaline masstoodang, ühtegi pilti või ornamenti pole raiutud. Valju (arutelu) 4. august 2012, kell 20:11 (EEST)
