Faili arutelu:Horisont 1 1967 kaas.jpg
Teised Vikid siis ei tohi seda pilti kasutada. Miks?--Rünno 10. detsember 2009, kell 15:08 (UTC)
- Ja kas Horisondil on ikka voli seda lubada? Andres 10. detsember 2009, kell 15:20 (UTC)
- Kellel veel kui Horisondil on voli seda lubada? Ning põhimõtteliselt võivad ka teised vikid seda kasutada aga nendesse vast artiklit sellest ajakirjast muidu ei teki kui ainult mõne eestlase käe läbi. Ivo 10. detsember 2009, kell 19:02 (UTC)
- Kusjuures ei pruugi olla Horisondil õigust lubada, autoriõigused võivad olla naha ja karvadega kirjastuse omad. Muidu iseenesest, kas enne 1973. aastat NSV Liidus ilmunud asjad üleüldse käivad üleüldse autoriõigusega kaitstud asjade hulkapole ka päris selge. -- Ahsoous 10. detsember 2009, kell 19:25 (UTC)
- Kellel veel kui Horisondil on voli seda lubada? Ning põhimõtteliselt võivad ka teised vikid seda kasutada aga nendesse vast artiklit sellest ajakirjast muidu ei teki kui ainult mõne eestlase käe läbi. Ivo 10. detsember 2009, kell 19:02 (UTC)
- Küsin sellepärast, et kaanel on konkreetne kujundaja. Andres 10. detsember 2009, kell 19:34 (UTC)
- Siin on siis minu arvates tegu järjekordse tõestusega, et keegi on kuskil selle autorikaitsega üle pingutanud. See kujundaja, kes ta ka ei ole, on sele töö eest palga kätte saanud ning reaalselt pole see ka ju mingi tema autorlusega teab-mis-suur-kunstiteos vaid konkreetse ajakirja tarvis tehtud kollaaž tekstidest ja pildimaterjalidest. Mina ei võrdleks sellist asja isegi reklaamplakatiga ning ka viimase puhul peaksin ma kohatuks rääkida erilistest autoriõigustest. Ivo 10. detsember 2009, kell 19:49 (UTC)
- See kõik on arvamus. Igatahes raamatukaanepilte me ei avalda just kujundaja õiguste pärast, või saan ma millestki valesti aru? Peale konkreetse ajakirja kujunduse on ka ajakirja üldkujundus. Küsin sellepärast, et meil on tarvis täpselt teada. Andres 10. detsember 2009, kell 19:55 (UTC)
- 1967. aasta kaanega meil igatahes probleeme olla ei tohiks. See kujundus on ikka üsna kauge minevik. Ning kui ajakirja peatoimetaja neid meile kasutamiseks soovitab ning me veel juurde kirjutame, et Vikipeedias kasutamiseks on luba olemas, siis kuskohas saakski meil see konflikt tulla? Pealegi on luba antud ajakirja poolt ja seega peaks ka pretensioonide ilmnemisel pöörduma just ajakirja poole (aga nende ilmnemine on praktiliselt võimatu). Ivo 10. detsember 2009, kell 20:26 (UTC)
- Küsimus polegi selles, kas meil võib probleeme tulla, vaid selles, kas autoriõigustega on kõik korras. Autoriõigused kehtivad ju 70 aastat pärast autori surma, nii et 1967. aasta ei ole kauge minevik. Andres 10. detsember 2009, kell 20:45 (UTC)
Ivo, Commonsis on väga head autoriõiguste asjatundjad, palju paremad, kui meie siin. Nad on võtnuks vaevaks kokku koguda väga paljude riikide autoriõiguslikud nägemused ja minu arvates on neil adekvaatne ettekujutus asjast. Riputa see pilt Commonsisse üles ja vaatame, mis saab. Kuigi jah, võiks muidugi pilgu peale visata Eesti autoriõiguste vastavatele sätetele, enne kui Commonsisse selle pildiga minna.--Rünno 11. detsember 2009, kell 17:04 (UTC)
Minu arvamus:
- Lähtuda tuleb kaasaegsest seadusest (küsisin järgi autor.ee portaalist)
- § 32. "Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele" - Selle järgi kuuluvad varalised õigused tööandjale
- Kes on see tööandja, seda ma ei tea.--WooteleF 8. jaanuar 2010, kell 15:21 (UTC)
AGA
§ 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele
(1) Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).
(2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.
(3) Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks.
- Esitasin arupärimise autor.ee portaalis.--WooteleF 8. jaanuar 2010, kell 15:52 (UTC)
