Ernst-Karl Kõo
Ernst-Karl Kõo (6. detsember 1932 – 17. märts 2018) oli eesti arstiteadlane, kirurg.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ernst-Karl Kõo sündis Kuigatsi vallas Valgamaal talupidajate Peeter Madissoni ja Elfriede Kõo pojana. 1941–1948 õppis Priipalu, Kuigatsi ja Arula algkoolis ning 1948–1952 Tartu 6. Keskkoolis.
Astus 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1958 arstina (cum laude).
Aastatel 1958–1960 oli Ahtme haigla peaarst ja kirurg. 1960–1963 oli sihtaspirantuuris Nõukogude Liidu Meditsiiniakadeemia Kardiovaskulaarse Kirurgia Instituudis Moskvas. Pärast sihtaspirantuuri töötas Ernst-Karl Kõo Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, kus oli 1964–1980 assistent ja 1980. aastast dotsent. Stažeerinud 1970–1971 Viini Ülikooli südamekirurgia osakonnas. Tartu Ülikoolis õpetanud kardiokirurgiat, katastroofimeditsiini, välikirurgiat, hospitaalkirurgiat ja traumatoloogiat. Oli kardiokirurgia juurutajaid Tartus. On sooritanud Eesti esimese südame sondeerimise (1966).[2][3] Teinud Eestis esimese südamesisese kasvaja eemaldamise operatsiooni.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Sihtaspirantuuris alustatud teadustöö alusel vormistas Ernst-Karl Kõo kandidaadiväitekirja (vt jaotist „Publikatsioone“), mille kaitses NSV Liidu Meditsiiniakadeemia kirurgianõukogus ja sai 1964. aastal meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi. Uurinud südamekasvajate esinemissagedust ja kirurgilist ravi, südameklappide, südamepauna ja aordi kirurgilist patoloogiat ning naha termilisi kahjustusi. Avaldanud üle 70 teaduspublikatsiooni.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1970. aastal pälvis Ernst-Karl Kõo Nõukogude Eesti preemia prof. Albert Kliimani juhitud autorite kollektiivis endokriinse ja kardiokirurgia teadusliku läbitöötamise, juurutamise ning arendamise eest.[1][2][3][4]
- Eesti Vabariikliku Kardioloogide Seltsi III konverentsil (Tallinn, 1978) tunnustati tema tööd lastekardioloogia valdkonnas.[5]
Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]
- Кыо, Э. П. Тромбоэмболические осложнения при операции митральной комиссуротомии: Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата медицинских наук, АМН СССР, Москва, 1963.
- Кыо, Э. П. Исследование свертываемости крови у больных митральным стенозом до, во время и после операции. Хирургия, 1963, 1, 27.
- Kõo, E., Kliiman, A., Pokk, L., Liiv, I., Keis, M. Vasaku südamekoja müksoomi juht. Nõukogude Eesti Tervishoid, 1978, 6, 511.
- Кыо, Э. П., Покк, Л. Р. Доброкачественные опухоли сердца. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, 1985, 717, 24.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend on tehnikateadlane Jakub Kõo.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide: Kj–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 212
- ↑ 2,0 2,1 Samarütel, J., Ress, M. Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Tartu, 2004, 150.
- ↑ 3,0 3,1 TEA entsüklopeedia. 12. köide, Kuuda-Liibüa, TEA Kirjastus, Tallinn, 2015.
- ↑ Tartu ülikooli ajalugu 1918–1982. 3 köide, koostanud Karl Siilivask ja Hillar Palamets. Tallinn, 1982.
- ↑ Riiv, J. Eesti Vabariikliku Kardiolooloogide Seltsi III konverents. Nõukogude Eesti Tervishoid, 1978, 4, 358.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Albert Kliiman. " Tervise toob tagasi lõikus Edasi, 22. juuni 1970
- Aime Jõgi. "Millal saata südamesse sond" Tartu Postimees, 22. aprill 2016