Erki Meister

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Erki Meister koorijuhina

Erki Meister (sündinud 22. jaanuaril 1967 Haapsalus) on eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik.

Erki Meister on õppinud Tallinna 49. Keskkoolis, lõpetanud 1991. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna koorijuht-kultuurikorraldajana ning 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala (juhendajad Jaak Arro, Tiit Pääsuke, Lauri Sillak).

Erki Meister tegutseb vabakutselise muusiku ja kunstnikuna, lisaks kirjutab laulutekste ning tema sulest on ilmunud kolm lühijuttude kogumikku ("Pildijutud", 2003, "India jutud", 2004, "Odi et Amo", 2005).

Aastatel 1991–1995 töötas Erki Meister Kuku raadio saatejuhina ning Eesti Rahvusmeeskoori lauljana, aastatel 1995–1997 Eesti Rahvusmeeskoori manager-direktorina ning aastatel 1994–1999 Rahvusooper Estonia poistekoori koormeistrina. Meister on olnud mitme koori, näiteks Vanalinna Segakoori, Baltika Naiskoori ja Rahandusministeeriumi Kammerkoori peadirigent. 2020. aasta seisuga on Flora Kammerkoori ja Kalevi Kammerkoori peadirigent; Kalevi Kammerkooriga võitnud nii vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel auhinnalisi kohti. Lisaks lööb Erki Meister kaasa mitmes ansamblis ning on nende juhendaja (Halo, Päikesejänkud, Chacha Roots, Reede13, Primitivistid, vokaalansambel Miinus Seitse).

Laulutekstidena on Erki Meister enamasti kasutanud Artur Alliksaare, Ilmar Laabani, Ilmar Trulli, Uku Masingu, Viivi Luige ja teiste eesti luuletajate tekste. Olulisel kohal on ka autori enda loodud tekstid.

Erki Meisteri loomingut on kirjastanud SP Muusikaprojekt ja Augsburg Fortress.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • Seto sümfoonia “Peko” (2010)

Oratooriumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Peko Esä” (2007)
  • „Floribus Cor“ (2013)
  • “Eesti Hüsteerium” (2009)
  • “Tähemõrsja” (2017)

Kantaadid[muuda | muuda lähteteksti]

  • „The tiny Buddha“ (2011)
  • “Quid Sit Vita Hominis?” (2008)
  • „Eesti meheks sündimine, ehk eesti mees enne ja nüüd” (2008)
  • “Anima Horum Bona” (2009)
  • “Ankruketi lõpp on laulu algus” (2006)
  • “Ehatuule maa” (1998)
  • „Recessit pastor noster“ (2012)
  • „Eluhelbed“ (2012)
  • “Kto ni razlutshit?” (2014)
  • “Sõnadeta muusika”(2014)
  • "Missacantico" (2004)

Segakoorile ja instrumendile (instrumentidele)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Päikestepillajad (2017). Segakoor, viiul, saksofon, löökpillid. Tekst Artur Alliksaar.
  • Hei tulõq üles! (2019) Eesti rahvalaulu ainetel. Sopranisolist, segakoor, tam-tam, šamaanitrumm. Tekst rahvaluule.
  • 2019 – rannarootsi rahvaviisidest inspireeritud muusikateos „Kullane rand”. „Kullane rand” on jätkuks kaks aastat tagasi Lõuna-Eesti rahvaviiside põhjal kirjutatud oratooriumile „Tähemõrsja”.

Mitu koorilaulu on võitnud auhindu loominguvõistlustel – I koha sai laul „Libera me, Domine“ ja II koha laul „Everlasting Voices“ Eesti Segakooride Liidu loominguvõistlusel (1998) ning kaks teist kohta lauludele „Vabanemine“ ja „Endast ja Eestimaast“ võistlusel „Armastan Sind, Eestimaa!“. Muusika on jõudnud paljudele heliplaatidele.

Erki Meister on pälvinud Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia Seto sümfoonia "Peko" loomise eest (2010). (Info: EMIKi kodulehelt)

Kunstnikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene isikunäitus “Church of Mickey Mouse” toimus 2001. aastal Tartus, seni viimane, "Mehetapp", 2010. aastal Tartus. Grupinäitustel osalenud aastast 1990.

Kirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud ka kolm lühijuttude kogumikku: "Pildijutud" (2003), "India jutud" (2004), "Odi et Amo" (2005).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Elab Haapsalus, elukaaslane Gaili Eding, kaks tütart.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]