Konstantinos III
| Konstantinos III | |
|---|---|
 Konstantinos III isa Herakleios I-ga | |
| Bütsantsi keiser | |
|
Ametiaeg 11. veebruar 641 – 25. mai 641 | |
| Eelnev | Herakleios I |
| Järgnev | Herakleios II |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 3. mai 612 |
| Surmaaeg |
25. mai 641 Kalchedon, Bitüünia |
| Abikaasa | Gregoria |
| Vanemad | Herkleios I ja Eudokia |
| Lapsed | Constans, Theodosios |
Konstantinos III (Flavius Heraclius novus Constantinus; kreeka keeles: Ἡράκλειος Κωνσταντῖνος 3. mai 612 - 25. mai 641) oli kõige lühemat aega (3 kuud) valitsenud Bütsantsi keiser 11. veebruarist 641 kuni surmani.
Konstantinos oli oma isa Herakleios I kaasvalitseja ning sai keiser peale viimase surma. Tema ema oli surnud vahetult peale sünnitust. Konstantinos kuulutati ainuvalitsejaks, kuigi isa oli soovinud, et ta oleks võrdne valitseja oma poolvennaga. Herakleiosel oli teisest abielust Martinaga poeg Herakleios. Seejuures oleksid mõlemad pojad pidanud austama Martinat emana ja keisrinnana. Keiser Herkleios viibis tihti pealinnast eemal ning seetõttu sai Konstantinos juba varakult valitseja rolliga tuttavaks. Kui isa läks 622. aastal sõtta pärslaste vastu, jäi 10-aastane Konstantinos teda asendama. Mõned aastad hiljem, 625.-626. aasta talvel elas ta üle äreva olukorra, kui pealinn sattus pärslaste ja avaaride piiramisrõngasse. Kuigi avaaridel oli Bütsantsiga sõlmitud rahuleping, ei suutnud nad oma ründepartnerite keelitusele vallutada Euroopa rikkaim linn vastu pidada. Peamiselt Bütsantsi tugeva laevastiku tõttu suutsid bütsantslased rünnaku tagasi tõrjuda.[1]
Keiser Konstantinos III ainuvalitsejaperioodist on suhteliselt vähe teada. Esiteks valitses ta väga lühikest aega ning teiseks ei paistnud ta inimesena ka millegagi silma. Oma sajapäevase valitsemisaja pühendas ta intriigidele ja dünastilisele võitlusele, mis varjutas tema jaoks kõik muud probleemid, nende seas ka araablastest tuleneva ohu.[1]
Võimalik, et Konstantinosele sai saatuslikuks otsus nõuda patriarhilt oma isa poolt Martinale jäetud raha väljaandmist. See samm pingestas keisri ja tema võõrasema suhteid veelgi. Konstantinos suri 25. mail 641. aastal ootamatult kurguverejooksu. Väga võimalik, et selle põhjuseks võis olla mürgitamine, mille taga oli arvatavasti leskkeisrinna Martina.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Herakleios I |
Bütsantsi keiser veebruar 641 — mai 641 |
Järgnev Herakleios II |