Juri Tšaika
| Juri Jakovlevitš Tšaika | |
|---|---|
 | |
| Venemaa Föderatsiooni justiitsminister | |
|
Ametiaeg 17. august 1999 – 23. juuni 2006 | |
| Venemaa Föderatsiooni julgeolekunõukogu liige | |
|
Ametisse asumise aeg 15. november 1999 | |
| Venemaa Föderatsiooni peaprokurör | |
|
Ametiaeg 23. juuni 2006 – 22. jaanuar 2020 | |
| Venemaa presidendi eriesindaja Põhja-Kaukaasias | |
|
Ametisse asumise aeg 22. jaanuar 2020 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
21. mai 1951 Nikolajevsk Amuuri ääres, Habarovski krai, VNFSV, NSV Liit |
| Erakond | NLKP, parteitu |
| Vanemad | Jakov Mihhailovitš Tšaika (isa) ja Maria Ivanova Tšaika (ema) |
| Lapsed | pojad Artjom ja Igor ning tütar Julia |
| Alma mater | Sverdlovski Juriidiline Instituut |
| Elukutse | jurist |
Juri Tšaika (sündinud 21. mail 1951 Amuuri-äärne Nikolajevsk) on riigiametnik, Venemaa Föderatsiooni Prokuratuuri juhataja (peaprokurör) 23. juunist 2006 kuni 22. jaanuarini 2020. Alates 22. jaanuarist 2020 on ta president Vladimir Putini eriesindaja Põhja-Kaukaasia föderaalses ringkonnas.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
1976. aastal lõpetas kohtupraktika erialal Sverdlovski Riikliku Õigusinstituudi. Alates 1976. aastast Irkutski oblasti Ust-Udinski rajooni prokuratuuris esmalt praktikandi, seejärel uurijana ja hiljem Irkutski oblasti Tuluni rajoonide vahelise prokuratuuri aseprokurörina. 1979–1984 Ida-Siberi transpordiprokuratuuri uurimisosakonna juhataja. 1984–1986 ja 1988–1990 oli parteitööl NLKP Irkutski oblastikomitees (NLKP Irkutski oblastikomitee haldusorganite osakonna instruktor, NLKP oblastikomitee osakonna juhataja). 1986–1988 Irkutski oblasti prokuröri esimene asetäitja – uurimisosakonna juhataja. 1990–1992 Ida-Siberi transpordiprokuratuuri prokurör. 1992–1995 Irkutski oblasti prokurör. 1995–1999 Vene Föderatsiooni peaprokuröri esimene asetäitja. Aprillist augustini 1999 ja 23. juunist 2006 kuni 22. jaanuarini 2020 Vene Föderatsiooni peaprokurör. 1999–2006 Vene Föderatsiooni justiitsminister.[1]
20. jaanuaril 2020 astus ta tagasi seoses üleminekuga Venemaa presidendi täievolilise esindaja ametikohale Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.[2]
Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
6. aprillil 2022 kehtestas USA ja 21. juulil 2022 Euroopa Liit talle seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale viisa- ja majandussanktsioonid.[3][4]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 20131 – valiti Venemaa Kunstide Akadeemia auliikmeks