Euroopa Koolid
Euroopa Koolid (ladina Schola Europaea, inglise European Schools) on Euroopa Liidu valitsustevaheline organisatsioon, mille asutasid 1957. aastal Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Komisjon, kes on Euroopa Koolide põhikirja konventsiooni[1] lepinguosalised.
Organisatsioon asutab, rahastab ja juhib Euroopa koole, mis rõhutavad mitmekeelset ja mitmekultuurilist pedagoogilist lähenemist lasteaia-, alg- ja keskkooliõpilaste õpetamisel.[2] Täismahu korral kestab õppetöö Euroopa koolis 14 aastat: kaks lasteaia-, viis algkooli- ning seitse põhikooli- ja keskkooliaastat.
Euroopa Koolide süsteem on ainulaadne liikmesriikidevaheline ning liikmesriikide ja Euroopa ühenduste vaheline koostöövorm, mille puhul vastutavad õppetöö sisu ja haridussüsteemi korraldamise ning oma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest täielikult liikmesriigid. Konventsiooni kohaselt lähetatakse Euroopa kooli õpetajad Euroopa Liidu liikmesriikidest ja võimaldatakse lastele emakeelset õpet. Kõik Euroopa koolid rakendavad ühtset Euroopa Koolide põhikirja konventsiooni alusel välja töötatud Euroopa bakalaureuseastme (European Baccalaureate, EB) õppekava, mis võimaldab õpilastel tõrgeteta ühest koolist teise liikuda. EB õppekava koosneb kolmest kooliastmest: eelkool, noorem kooliaste ja vanem kooliaste. Euroopa koolide küpsustunnistuse omanikel on õigus astuda ükskõik millise liikmesriigi territooriumil asuvasse ülikooli samadel tingimustel kui selle liikmesriigi samaväärse kvalifikatsiooniga kodanikel.[3]
Euroopa koolis õpivad eeskätt Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste töötajate lapsed, et võimaldada lastele mitmekeelset ja -kultuurilist haridust, kuid peale nende on ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate lapsi ja eraisikute lapsi.[2] Õpilased jaotatakse kolme kategooriasse[3]:
- I kategooria – ELi institutsioonide ja agentuuride töötajate lapsed (õppemaksu tasub Euroopa Komisjon),
- II kategooria – ELi ühendusväliste organisatsioonide töötajate lapsed, nt NATO (õppemaksu tasub eraldi kokkulepete alusel vastav organisatsioon),
- III kategooria – eraisikute lapsed (õppemaksu tasub lapsevanem).
I tüübi Euroopa koolid[3][muuda | muuda lähteteksti]
2023. aasta seisuga on kuues riigis (Belgia, Madalmaad, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Luksemburg) kokku 13 Euroopa kooli, kus õpib kokku umbes 28 750 õpilast, sh u 300 eesti õpilast.[2]
- Alicante Euroopa Kool (õpetatakse ka eesti keelt)
- Brüsseli I Euroopa Kool
- Brüsseli II Euroopa Kool (õpetatakse ka eesti keelt)
- Brüsseli III Euroopa Kool
- Brüsseli IV Euroopa Kool (õpetatakse ka eesti keelt)
- Frankfurdi Euroopa Kool (õpetatakse ka eesti keelt
- Moli Euroopa Kool
- Bergeni Euroopa Kool
- Karlsruhe Euroopa Kool
- Müncheni Euroopa Kool (õpetatakse ka eesti keelt)
- Varese Euroopa Kool (on õpetatud ka eesti keelt)
- Luxembourgi I Euroopa Kool (õpetatakse ka eesti keelt)
- Luxembourg II Euroopa Kool
II ja III tüübi Euroopa koolid[3][muuda | muuda lähteteksti]
Alates 2005. aastast on loodud Euroopa Liidu liikmesriikidesse ka akrediteeritud Euroopa koole, eesmärgiga lähendada Euroopa Liidu liikmesriikidesse riiklikke haridussüsteeme ja Euroopa Koolide süsteemi, edendada Euroopa Koolide kontseptsiooni liikmesriikide territooriumil ning toetada juurdepääsu Euroopa õpingutele ja Euroopa küpsustunnistusele.
Akrediteeritud Euroopa koolide tegutsemist liikmesriikides reguleerib Euroopa Koolide kuratooriumi kinnitatud eeskiri "Regulations on Accredited European Schools", mille kohaselt vastutab akrediteeritud Euroopa kooli ülalpidamise ja õppetöö kvaliteedi eest täielikult liikmesriigil. Akrediteeritud Euroopa koolid on seotud Euroopa Koolide süsteemiga akrediteerimislepingu kaudu. Akrediteerimislepingu pikendamiseks viivad Euroopa Koolide inspektorid koolis läbi iga kolme aasta tagant auditi, mille aruande peab kinnitama Euroopa Koolide kuratoorium. Akrediteeritud Euroopa koolid on vähemalt kahel viimasel õppeaastal kohustatud järgima üksnes EB õppekava, kindlustades nii õpilastele teadmised ja oskused, mis on vajalikud küpsuseksamite sooritamiseks ja Euroopa küpsustunnistuse saamiseks.
Akrediteeritud Euroopa koole oli 2017/2018. õppeaastal kokku 14, sh Eestis tegutsev akrediteeritud Tallinna Euroopa Kool. 2017/2018. õppeaastal õppis akrediteeritud Euroopa koolides umbes 7200 õpilast.
Euroopa Koolide süsteemi lähetatud töötajad Eestist[3][muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Koolide konventsiooni kohast riigi poolt Euroopa Koolidesse lähetatavate töötajate valimist, konkursi korras valitud töötajatega lepingu sõlmimist ja tasustamist lähetuse vältel korraldab Eestis Sihtasutus Euroopa Kool. 2022/2023. õppeaastal olid Eestist lähetatud Euroopa koolidesse
- Katre Mehine, Alicante Euroopa Kooli lasteaia- ja noorema kooliastme juhataja
- Leene Soekov, Luxembourgi II Euroopa Kooli vanema kooliastme juhataja
- Markko Mattus, Brüsseli IV Euroopa Kooli direktor
- Mari Breiberg, Brüsseli IV Euroopa Kooli klassiõpetaja eesti sektsioonis
- Regina Eimre, Brüsseli IV Euroopa Kooli lasteaiaõpetaja eesti sektsioonis
- Margit Hunt, Brüsseli IV Euroopa Kooli klassiõpetaja eesti sektsioonis
- Sille Kägu, Brüsseli IV Euroopa Kooli klassiõpetaja eesti sektsioonis
- Edward Kess, Brüsseli II Euroopa Kooli vanema kooliastme eesti keele õpetaja
- Heily Rikker, Luxembourgi I Euroopa Kooli lasteaia- ja noorema kooliastme eesti keele õpetaja
- Maie Soll, Brüsseli IV Euroopa Kooli vanema kooliastme eesti keele õpetaja
- Kerli Truuver-Jeršovski, Luxembourgi I Euroopa Kooli vanema kooliastme eesti keele õpetaja
- Kristina Ude, Brüsseli II Euroopa Kooli lasteaia- ja noorema kooliastme eesti keele õpetaja
- Linda Kask, Brüsseli IV Euroopa Kooli vanema kooliosa matemaatika ja integreeritud loodusteadusainete õpetaja
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Euroopa koolide põhikirja konventsioon. RT II 2005, 22, 78.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Mission of the European Schools. Euroopa Koolide veebisait (inglise keeles).
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Euroopa Koolid. Sihtasutuse Euroopa Kool veebisait.