Braunschweig-Bevern
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2020) |
Braunschweig-Bevern oli Braunschweigi noorema liini sekundogenituur, Welfide haru.
Selle esimene liige oli Braunschweig-Lüneburgi Ferdinand Albrecht I (1636–1687), valitseva Braunschweig-Wolfenbütteli vürsti, hertsog August Noorema neljas poeg. Pärast tema isa surma 1666. aastal ja pikaleveninud vaidlust tema vanemate vendadega sai Ferdinand Albrecht I pärandi osana Beverni lossi Holzmindeni lähedal. Omakorda pidi ta loobuma kõigist õigustest ja nõuetest valitseda Welfide Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonda.
Sellegipoolest tuli Beverni liin Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnas võimule, kui Braunschweigi noorem pealiin hertsog Ludwig Rudolfi surmaga 1735. aastal hääbus. Ferdinand Albrecht I neljas poeg Ferdinand Albrecht II, kes järgnes oma isale Bevernis 1687. aastal, tõusis troonile. Siis andis ta Braunschweig-Beverni apanaaži oma nooremale vennale Ernst Ferdinandile (1682–1746), kellest sai seeläbi Braunschweig-Beverni noorema liini pea. Tema pojad August Wilhelm ja Friedrich Karl Ferdinand pidasid sekundogenituuri 1809. aastani. Braunschweig-Wolfenbütteli pealiin hääbus 1884. aastal hertsog Wilhelmi surmaga.
Braunschweig-Beverni hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1666–1687: Ferdinand Albrecht I
- 1687–1735: Ferdinand Albrecht II
- 1735–1746: Ernst Ferdinand
- 1746–1781: August Wilhelm
- 1781–1809: Friedrich Karl Ferdinand