Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
# rasketeks - 175... mm |
# rasketeks - 175... mm |
||
Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse [[tagasilöögita suurtükk]]e ''(recoilless gun, recoilless rifle)''. |
Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, liikursuurtükke ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse [[tagasilöögita suurtükk]]e ''(recoilless gun, recoilless rifle)''. |
||
Varasemal ajal on ühe suurtükitüübina olnud kasutusel [[mortiir]]. |
Varasemal ajal on ühe suurtükitüübina olnud kasutusel [[mortiir]]. |
||
Redaktsioon: 19. detsember 2007, kell 14:20
Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne relv kaliibriga 20 mm ja enam. Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks.
Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult:
- kergeteks - 20...125 mm
- keskmisteks - 127...155 mm
- rasketeks - 175... mm
Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, liikursuurtükke ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögita suurtükke (recoilless gun, recoilless rifle).
Varasemal ajal on ühe suurtükitüübina olnud kasutusel mortiir.
Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.