Noodivõti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
24. rida: | 24. rida: | ||
[[Image:Ly_huit_clefs.png]] |
[[Image:Ly_huit_clefs.png]] |
||
[[Image:All_clefs.png|center|212px|E-võti, G-võti, sopranivõti, mezzo-sopranivõti, aldivõti, tenorivõti, baritonivõti, [[bassivõti]], sub-bassivõti]] |
|||
Redaktsioon: 7. november 2007, kell 05:05
Noodivõti on noodikirjas kasutatav märk, mis määrab ära teatud heli (noodi) asukoha noodijoonestikul.
Tänapäeval kasutatakse G-võtit, F-võtit ja C-võtit, mis määravad ära vastavalt esimese oktaavi G (sol), väikese oktaavi F (fa) ning esimese oktaavi C (do) asukoha noodijoonestikul.
- G-võtit (sol-võti), mis määrab esimese oktaavi G asukoha teisel noodijoonel, nimetatakse viiulivõtmeks. Vanema muusika puhul kasutatakse ka G-võtit, mis määrab esimese oktaavi G asukoha esimesel noodijoonel, nimetusega "prantsuse võti".
- F-võtit (fa-võti), mis määrab väikese oktaavi F asukoha neljandal noodijoonel, nimetatakse bassivõtmeks. Harva kasutatakse F-võtit, mis määrab väikese oktaavi F asukoha viiendal noodijoonel, nimetusega sub-bassivõti.
- C-võtmed (do-võtmed) määravad esimese oktaavi C asukoha.
- Aldivõti määrab esimese oktaavi C asukoha kolmandal noodijoonel.
- Sopranivõti määrab esimese oktaavi C asukoha esimesel noodijoonel.
- Baritonivõti määrab esimese oktaavi C asukoha viiendal noodijoonel.
- Tenorivõti määrab esimese oktaavi C asukoha neljandal noodijoonel.
- Metsosopranivõti määrab esimese oktaavi C asukoha teisel noodijoonel.
Zoltán Kodály poolt loodud relatiivses noodisüsteemis kasutatakse jo-võtit, mis määrab jo asukoha noodijoonestikul.