Leopold von Ranke: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
'''Leopold von Ranke''' ([[21. detsember]] [[1795]] – [[23. mai]] [[1886]]) oli [[Saksa]] [[ajaloolane]], keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.
'''Leopold von Ranke''' ([[21. detsember]] [[1795]] – [[23. mai]] [[1886]]) oli [[Saksa]] [[ajaloolane]], keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.


Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse [[historitsism|historitsistlikule]] uurimissuunale (''forschen zu verstehen'' 'uurida, et aru saada'). Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi [[seminar]]i.
Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse [[historitsism|historitsistlikule]] uurimissuunale (''forschen zu verstehen'' 'uurida, et aru saada'). Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi [[ajaloo]] [[seminar]]i.


Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (''wie es eigentlich gewesen''). Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja [[subjektivism]]ile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu.
Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (''wie es eigentlich gewesen''). Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja [[subjektivism]]ile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu.


== Teosed ==

* ''Geschichte der romanischen und germanischen Völker von 1494 bis 1514''
* ''Fürsten und Völker von Süd-Europa im sechzehnten und siebzehnten Jahrhundert''
* ''Die römischen Päpste in den letzen vier Jahrhunderten''
* ''Neun Bücher preussischer Geschichte''
* ''Französische Geschichte, vornehmlich im sechzehnten und siebzehnten Jahrhundert''
* ''Die deutschen Mächte und der Fürstenbund''
* ''Ursprung und Beginn der Revolutionskriege 1791 und 1792''
* ''Hardenberg und die Geschichte des preussischen Staates von 1793 bis 1813''
* ''Weltgeschichte - Die Römische Republik und ihre Weltherrschaft''


[[Kategooria:Saksamaa ajaloolased|Ranke, Leopold]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolased|Ranke, Leopold]]

Redaktsioon: 15. september 2007, kell 19:38

Leopold von Ranke aastal 1868

Leopold von Ranke (21. detsember 179523. mai 1886) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.

Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale (forschen zu verstehen 'uurida, et aru saada'). Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo seminari.

Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (wie es eigentlich gewesen). Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja subjektivismile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu.


Teosed

  • Geschichte der romanischen und germanischen Völker von 1494 bis 1514
  • Fürsten und Völker von Süd-Europa im sechzehnten und siebzehnten Jahrhundert
  • Die römischen Päpste in den letzen vier Jahrhunderten
  • Neun Bücher preussischer Geschichte
  • Französische Geschichte, vornehmlich im sechzehnten und siebzehnten Jahrhundert
  • Die deutschen Mächte und der Fürstenbund
  • Ursprung und Beginn der Revolutionskriege 1791 und 1792
  • Hardenberg und die Geschichte des preussischen Staates von 1793 bis 1813
  • Weltgeschichte - Die Römische Republik und ihre Weltherrschaft