Valdemar IV: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 11. juuli 2007, kell 17:07

Fail:Valdemar atterdag.jpg

Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol

Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.

Pärast kuningas Christoffer 2. surma 1332. aastal oli Taani mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal Viborgis. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka Sjællandi ning võita Taanile tagasi 1332 Norra kätte läinud Skåne.

Valdemar ei suutnud enda käes hoida Taani valdusi Eestis (Harju- ja Virumaad koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega). Jüriöö ülestõusu järel 1346. aastal müüs ta need Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest. Saksa ordu pantis need alad 1347. aastal omakorda Liivi ordule. Müügitehingu ametlikuks põhjuseks oli Valdemari venna Otto astumine Saksa ordusse, samaaegselt loobus vend ka pärilusõigusest Taani troonile.

Valdemari valitsusajal, 1349. aastal, puhkes Taanis katk, mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.

1361 vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul Gotlandi, mis jäi Taani valdusse kuni Brömsebro rahu sõlmimiseni 1645. aastal. Visby avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta, kuid juba järgmisel aastal kuulutasid Hansa Liidu linnad selle peale Taanile sõja, mis lõppes 1370 Valdemari lüüasaamisega.

Kui Valdemar 1375. aastal suri, ei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus Taani troonile Valdemari tütre Margrethe ja tema abikaasa Norra kuningas Håkon VI poeg Oluf, tegelikuks valitsejaks sai aga Margarethe.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:Valdemar atterdag.jpg|thumb|right|Valdemar Atterdag [[Næstved]]i kiriku freskol]]
 '''Valdemar IV Atterdag''' (umbes [[1320]] &ndash; [[24. oktoober]] [[1375]]) oli [[Taani kuningas]] [[1340]]–[[1375]].
+Pärast kuningas [[Christoffer 2.]] surma [[1332]]. aastal oli [[Taani]] mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal [[Viborg]]is. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka [[Sjælland]]i ning võita Taanile tagasi [[1332]] [[Norra]] kätte läinud [[Skåne]].
-Valdemari valitsusaeg oli Taanile suhteliselt soodne, kuigi ta ei suutnud enda käes hoida [[Eestimaa]]d (Harju- ja Virumaad koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega), mille ta [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müüb [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja  Saksa ordu pandib need [[1347]]. aastal [[Liivi ordu]]le.
-Valdemar IV saab Maarjamaa (jumalaema maa) ehk [[Taani valdused Eestis|Taani Eesi valduste]] müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustab Taani kuningat tehtud pattu lunastamiseks sooritama palverännaku pühasse paika.
+Valdemar ei suutnud enda käes hoida [[Taani valdused Eestis|Taani valdusi Eestis]] ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]]d koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega). [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müüs ta need [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest. Saksa ordu pantis need alad [[1347]]. aastal omakorda [[Liivi ordu]]le. Müügitehingu ametlikuks põhjuseks oli Valdemari venna Otto astumine Saksa ordusse, samaaegselt loobus vend ka pärilusõigusest Taani troonile.
+Valdemari valitsusajal, [[1349]]. aastal, puhkes Taanis [[katk]], mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.
+[[1361]] vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul [[Gotland]]i, mis jäi Taani valdusse kuni [[Brömsebro rahu]] sõlmimiseni [[1645]]. aastal. [[Visby]] avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta, kuid juba järgmisel aastal kuulutasid [[Hansa|Hansa Liidu]] linnad selle peale Taanile sõja, mis lõppes [[1370]] Valdemari lüüasaamisega.
-Ta suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, seejuures allutas ta otsele kuningavõimule ka [[Kopenhaagen]]i. [[1361]] sai ta enda kätte ka [[Gotland]]i, kuid [[1367]]–[[1370]] sõda [[Hansa]]ga lõppes lüüasaamisega.
-Surres Valdemaril poegi polnud, nii et troonile sai tema tütrepoeg [[Oluf III]], tegelikuks valitsejaks sai aga tolle ema [[Margarethe I|Margarethe]].
+Kui Valdemar 1375. aastal suri, ei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus Taani troonile Valdemari tütre [[Margarethe I|Margrethe]] ja tema abikaasa [[Norra kuninga]]s [[Håkon VI]] poeg [[Oluf II|Oluf]], tegelikuks valitsejaks sai aga Margarethe.
 [[Kategooria:Taani monarhid]]