Extended play: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuni 2007, kell 20:59

Extended Play (ka EP) on muusikasalvestis, mis on liiga lühike, et seda saaks nimetada albumiks, kuid liiga pikk, et olla singel. Albumil on tavaliselt 8+ lugu (25–80 minuti vahel), singlil keskmiselt 1–3 (5–15 minuti vahel), EP-l aga tavaliselt 4–7 lugu (15–25 minutit). Mõned artistid, eriti vinüülplaatide päevil, on andnud välja albumeid, mis tänapäeva mõistes võiksid olla EP-d (Yes'i "Close to the Edge" on 38 minutit pikk, Prince'i "Dirty Mind" kestab vähem kui pool tundi). On ka vastupidiseid juhtumeid, kus EP nime all välja antud plaat vastab albumi nõuetele (Marilyn Mansoni "Smells Like Children" on 54 minutit pikk).

On ka EP-sid, mis on lühemad kui tavalised singlid. Just uuemad bändid panevad oma esimese väljalaske nimetuseks tihti EP, sest nii ei pea plaadile andma ühe kindla loo nime (nagu singli puhul) ning ka EP teised lood koguvad rohkem tähelepanu (näiteks Arctic Monkeys'i "Five Minutes With the Arctic Monkeys").

EP-dele viidatakse mõnikord ka kui minialbumitele.

Redaktsioon: 10. juuni 2007, kell 06:37 redigeeri SieBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 97 960 muudatust P robot Modifying: zh:Extended Play ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuni 2007, kell 20:59 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 340 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Extended Play''' (ka '''EP''') on muusikasalvestis, mis on liiga lühike, et seda saaks nimetada [[Muusikaalbum\|albumiks]], kuid liiga pikk, et olla [[singel]]. Albumil on tavaliselt 8+ lugu (25–80 minuti vahel), singlil keskmiselt 1–3 (5–15 minuti vahel), EP-l aga tavaliselt 4–7 lugu (15–25 minutit). Mõned artistid, eriti [[Vinüül\|vinüülplaatide]] päevil, on andnud välja albumeid, mis tänapäeva mõistes võiksid olla EP-d ([[Yes]]'i "Close to the Edge" on 38 minutit pikk, [[Prince (laulja)\|Prince]]'i "[[Dirty Mind]]" kestab vähem kui pool tundi). On ka vastupidiseid juhtumeid, kus EP nime all välja antud plaat vastab albumi nõuetele ([[~~Marylin~~ Manson]]i "Smells Like Children" on 54 minutit pikk).		'''Extended Play''' (ka '''EP''') on muusikasalvestis, mis on liiga lühike, et seda saaks nimetada [[Muusikaalbum\|albumiks]], kuid liiga pikk, et olla [[singel]]. Albumil on tavaliselt 8+ lugu (25–80 minuti vahel), singlil keskmiselt 1–3 (5–15 minuti vahel), EP-l aga tavaliselt 4–7 lugu (15–25 minutit). Mõned artistid, eriti [[Vinüül\|vinüülplaatide]] päevil, on andnud välja albumeid, mis tänapäeva mõistes võiksid olla EP-d ([[Yes]]'i "Close to the Edge" on 38 minutit pikk, [[Prince (laulja)\|Prince]]'i "[[Dirty Mind]]" kestab vähem kui pool tundi). On ka vastupidiseid juhtumeid, kus EP nime all välja antud plaat vastab albumi nõuetele ([[Marilyn Manson]]i "Smells Like Children" on 54 minutit pikk).

	On ka EP-sid, mis on lühemad kui tavalised singlid. Just uuemad bändid panevad oma esimese väljalaske nimetuseks tihti EP, sest nii ei pea plaadile andma ühe kindla loo nime (nagu singli puhul) ning ka EP teised lood koguvad rohkem tähelepanu (näiteks [[Arctic Monkeys]]'i "Five Minutes With the Arctic Monkeys").		On ka EP-sid, mis on lühemad kui tavalised singlid. Just uuemad bändid panevad oma esimese väljalaske nimetuseks tihti EP, sest nii ei pea plaadile andma ühe kindla loo nime (nagu singli puhul) ning ka EP teised lood koguvad rohkem tähelepanu (näiteks [[Arctic Monkeys]]'i "Five Minutes With the Arctic Monkeys").