Arutlus

Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest. Nii eeldus(ed) kui ka järeldused on propositsioonid, mis on väljendatud lausetega. Arutlus ei saa koosneda lausetest, sest muidu ei saaks üht ja sama arutlust esitada eri keeltes.

Arutluse väljenduses esitatakse kõigepealt eeldus(ed) ning seejärel järeldus. Järeldus eraldatakse eeldus(t)est kas pika rõhtkriipsuga eelduste all ja ühtlasi järelduse kohal või sõnadega „järelikult“ (traditsiooniline väljend), „seega“, „niisiis“ (on ka teisi väljendeid). Klassikaline arutluse näide:

Sokrates on inimene.

Kõik inimesed on surelikud.

Järelikult Sokrates on surelik.

Arutlused, mida tavaelus esitatakse, võivad sisaldada vaikivaid eeldusi (varjatud eeldusi). Näiteks arutluses

Jaan Tatikas ei saanud parlamendivalimistel ühtki häält.

Järelikult ta parlamenti ei pääse.

sisaldub varjatud eeldus „See kes parlamendivalimistel hääli ei saa, parlamenti ei pääse“. Sõltumata sellest, kas see eeldus on tõene, on ta jäetud ütlemata, sest teda peetakse enesestmõistetavaks. Et arutlust rangelt analüüsida, tuleb varjatud eeldused päevavalgele tuua.

Arutlust, milles järeldus järeldub eeldus(t)est, nimetame kehtivaks. Arutlus on kehtiv (ehk kehtib), kui pole loogiliselt võimalik, et kõik eeldused oleksid tõesed ja järeldus väär.