Karamell: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8
 
4. rida: 4. rida:
[[Karamellisatsioon]] leiab aset suhkru aeglasel kuumutamisel temperatuurini kuni 170 °C.
[[Karamellisatsioon]] leiab aset suhkru aeglasel kuumutamisel temperatuurini kuni 170 °C.
Karamelliga maitsestatakse [[puding]]it, [[jäätis]]t, [[piimakissell]]i. Karamelli lisatakse šokolaadi- ja muudesse [[kompvek|kompvekkidesse]].
Karamelliga maitsestatakse [[puding]]it, [[jäätis]]t, [[piimakissell]]i. Karamelli lisatakse šokolaadi- ja muudesse [[kompvek|kompvekkidesse]].
Värvimiseks ja maitsestamiseks lisatakse karamelli [[rumm]]idele.<ref>[http://www.jootargalt.ee/rumm], jootargalt.ee</ref>
Värvimiseks ja maitsestamiseks lisatakse karamelli [[rumm]]idele.<ref>[https://web.archive.org/web/20121229093704/http://www.jootargalt.ee/rumm], jootargalt.ee</ref>


Karamelliks nimetatakse ka [[karamellkompvek]]ke.
Karamelliks nimetatakse ka [[karamellkompvek]]ke.

Viimane redaktsioon: 27. juuni 2022, kell 03:47

Vedel karamell
Kõvastunud ja katki murtud karamell

Karamell on suhkru kuumutamisel tekkiv beežikas-pruunikas siirupitaoline mass. Seda kasutatakse magustoitude maitsestamiseks ja maiustuste valmistamiseks. Karamellisatsioon leiab aset suhkru aeglasel kuumutamisel temperatuurini kuni 170 °C. Karamelliga maitsestatakse pudingit, jäätist, piimakisselli. Karamelli lisatakse šokolaadi- ja muudesse kompvekkidesse. Värvimiseks ja maitsestamiseks lisatakse karamelli rummidele.[1]

Karamelliks nimetatakse ka karamellkompvekke.

Karamell on kasutusel toidulisaainena e-aine tähisega E150. Kasutatakse toidule pruunika värvuse andmiseks ning seda lisatakse, kui tahetakse hoida ära toidu võimalikku värvuse kadu valguse, temperatuuri ja õhu mõjul[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]