Pinnavee hüdroloogia

Pinnavee hüdroloogia on hüdroloogia valdkond, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas. Hüdroloogia valdkondade hulka kuuluvad veel ka põhjavee hüdroloogia ja merehüdroloogia.

Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett (välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi). Pinnaveekogud jagunevad:

• vooluveteks: jõed, ojad, kraavid
• seisuveteks: järved, tiigid.

Vee varieeruvus

Hüdroloogiliste uuringute teostamisel on oluline välja tuua veekoguse ja veehulkade varieeruvus aasta jooksul ja aastate vahel. Veevarustuse varieeruvust mõjutab suuresti kliima. Voolu varieeruvus on oluline veekogude ökosüsteemide tervises. Äärmuslikud üleujutused on olulised, kuna paljud jõge kujundavad protsessid toimuvad suurimate üleujutuste ajal, mida nimetatakse ka lähtestussündmusteks. Ehkki jõesüsteem võib normaalsetes hüdroloogilistes tingimustes püsida aastaid suhteliselt stabiilsena, on looduslik varieeruvus, sealhulgas äärmuslikud sündmused, osa hüdroloogilisest režiimist, mis loob ja hoiab tervet jõesüsteemi.

Hüdroloogiline tsükkel

Vesi on pidevas ringluses. Vesi aurustub ookeanilt ja maapinnalt ning on atmosfääris ajutiselt auruna langedes sademetena tagasi maapinnale. Kui keskmine sademete langemise kiirus ületab äravoolu pinnasesse imbumise, aurustumise või taimestiku neeldumise kiiruse, tekivad pinnaveekogud - ojad, jõed ja järved. Maapinnale imbunud vesi muutub põhjaveeks, imbudes aeglaselt allapoole ulatuslikesse poorse pinnaga kivimitesse ja kivimi kihtidesse, mida nimetatakse põhjaveekihtideks. Nii pinnavesi kui ka põhjavesi naasevad lõpuks ookeani, kus aurustumine täiendab atmosfääri veeauru varu.Tuuled kannavad niisket õhku üle maa, tekib sademeid ja hüdroloogiline tsükkel jätkub.

Pinnavesi

Pinnavesi on mistahes veekogu maapinnal, sealhulgas ookeanid, ojad, jõed, järved, märgalad ja veehoidlad. Pinnavesi osaleb hüdroloogilises tsüklis ehk veeringluses, mis hõlmab vee liikumist maapinnale ja tagasi atmosfääri. Kui pinnavesi nõrgub maa alla, muutub ta põhjaveeks; samuti võib põhjavesi maismaal pinnavee täiendamiseks taas pinnale tõusta. Nendes kohtades moodustuvad lätted.

Pinnavett on kolme tüüpi:

• mitmeaastane ehk püsiv pinnavesi püsib aastaringselt ja sademete vähesuse korral täiendatakse seda põhjaveega.
• mööduv ehk ajutine või poolpüsiv pinnavesi eksisteerib ainult osa aastast. Ajutise pinnavee hulka kuuluvad väikesed ojad, laguunid ja veeaugud.
• inimtekkelist pinnavett leidub tehiskonstruktsioonides, näiteks tammides ja ehitatud märgalades.