Nivelleerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. mai 2021, kell 22:16

Nivelleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine ehk kõrgusmõõdistus on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist^[1] ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Kartograafias kasutatakse nivelleerimist geodeetiliste kõrguste mõõtmiseks ja ehituses nivelliiri objektide kõrguste erinevuste mõõtmiseks.^[2]

Trigonomeetriline nivelleerimine

Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.^[2] Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). ^[3] Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik tahhümeeter ja prisma.

Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha kahel viisil:

1) keskelt nivelleerimine;

2) otsast nivelleerimine.

Keskelt nivelleerimist kasutatakse peamiselt, kui mõõdetakse reljeefsel maastikul ning kahe punkti vahe on väiksem kui 200 meetrit. Prismad asuvad kohas, mille kõrgust tahetakse mõõta. Tahhümeeter asub kahe punkti keskel. Punktid jagatakse tagasi- ja edasivaateks. Edasivaate kõrgus leitakse valemi abil: $H_{E}=H_{T}+e_{T}-h_{T}+h_{E}+e_{E}+{{S_{E}}^{2}-{S_{T}}^{2} \over 2R}$

H_T-tagasivaatepunkti kõrgus; e_T, e_E-tagasi- ja edasivaate prisma kõrgused; h_T,h_E-tagasi- ja edasivaate kõrguskasvud; R-maa raadius.

Otsast nivelleerimise puhul pannakse tahhümeeter kindelpunktile, mille kõrgus on teada ja prisma asub edasivaatepunktil. Edasivaatepunkti kõrgus arvutatakse valemi järgi: $H_{B}=H_{A}+HI\pm L\times sin\emptyset -HR$

H_B-edasivaatepunkti kõrgus; H_A-kindelpunkti kõrgus;HI-instrumendi kõrgus; L- kaldkaugus; $\emptyset$ -kaldenurk; HR-prisma kõrgus. ^[3]

Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks on kasutatavatesse tahhümeetritesse eelnevat sisestatud lähteandmed ja mõõdetud horisontaal- ja vertikaalsuuna lugemid. ^[3]

Geomeetriline nivelleerimine

Täpseim ja laialdaselt kasutusel olev meetod kõrguste mõõtmiseks on geomeetriline ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv. Töövahenditeks on mõõtelatid ja nivelliir, mis tagab horisontaalse viseerimiskiire.^[1] Nivelliiri peab paiknema kahest mõõdetavast punktist võrdsel kaugusel. Punktidevaheline kõrguskasv leitakse, kui lahutatakse tagasivaate lati lugemist edasivaate lugem.^[3] Tuleks silmas pidada, et geomeetriline nivelleerimine on küll täpne, kuid praktikas võib tekkida mitmeid vigu järskude pinnavormide tõttu.^[4]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Ranne, Raivo (2010). "Nivelleerimise mõiste ja viisid". Liitnivelleerimine. Vaadatud 23.02.2021.
↑ ^2,0 ^2,1 Wikipedia, Levelling 2021. Vaadatud: 23.02.2021
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE". Vaadatud: 23.02.2021.
↑ Ceylan, A.,Inal, C., Sanlioglu, I. "Modern Height Determination Techniques and Comparison of Accuracies". 2005. Vaadatud 23.03.2021.

Kirjandus

Raivo Ranne, "Nivelleerimine" (õppematerjal) Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001, ISBN 9985929098

Välislingid

"Lihtnivelleerimine jaamas" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt
"Liitnivelleerimine" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt

[:1-1] 1,0 ^1,1 Ranne, Raivo (2010). "Nivelleerimise mõiste ja viisid". Liitnivelleerimine. Vaadatud 23.02.2021.

[:2-2] 2,0 ^2,1 Wikipedia, Levelling 2021. Vaadatud: 23.02.2021

[:0-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE". Vaadatud: 23.02.2021.

[4] Ceylan, A.,Inal, C., Sanlioglu, I. "Modern Height Determination Techniques and Comparison of Accuracies". 2005. Vaadatud 23.03.2021.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Fail:Waterpastoestel met beschrijving.jpg|pisi|Nivelliir]]
-'''Nivelleerimine''' ehk '''kõrguslik mõõdistamine''' ehk '''kõrgusmõõdistus''' on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ranne, Raivo|url=https://eprints.tktk.ee/id/eprint/1751/2/1_nivelleerimise_miste_ja_viisid.html|pealkiri=Nivelleerimise mõiste ja viisid|väljaanne=Liitnivelleerimine|aeg=2010|vaadatud=23.02.2021}}</ref> ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Nivelleerimist kasutatakse laialdaselt kartograafias geodeetilise kõrguse mõõtmiseks ja ehituses  leiduvate esemete kõrguste erinevuste mõõtmiseks.<ref name=":2">Wikipedia, [https://en.wikipedia.org/wiki/Levelling Levelling] 2021. Vaadatud: 23.02.2021 </ref>
+'''Nivelleerimine''' ehk '''kõrguslik mõõdistamine''' ehk '''kõrgusmõõdistus''' on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ranne, Raivo|url=https://eprints.tktk.ee/id/eprint/1751/2/1_nivelleerimise_miste_ja_viisid.html|pealkiri=Nivelleerimise mõiste ja viisid|väljaanne=Liitnivelleerimine|aeg=2010|vaadatud=23.02.2021}}</ref> ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Kartograafias kasutatakse nivelleerimist geodeetiliste kõrguste mõõtmiseks ja ehituses nivelliiri objektide kõrguste erinevuste mõõtmiseks.<ref name=":2">Wikipedia, [https://en.wikipedia.org/wiki/Levelling Levelling] 2021. Vaadatud: 23.02.2021 </ref>
 == Trigonomeetriline nivelleerimine ==
 Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.<ref name=":2" /> Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi  ja viseerimistähise kõrgust). <ref name=":0">E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. [https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3260/Erki_Runtal_2017BA_GM_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE"]. Vaadatud: 23.02.2021.</ref> Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik [[tahhümeeter]] ja prisma.