Nivelleerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. veebruar 2021, kell 16:35

Nivelleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine ehk kõrgusmõõdistus on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud. Kõrguskasvude abil arvutatakse maapinna punktide kõrgused. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse peamiselt geomeetrilist nivelleerimist^[1] ja trigonomeetrilist nivelleerimist. Nivelleerimist kasutatakse laialdaselt kartograafias geodeetilise kõrguse mõõtmiseks ja ehituses leiduvate esemete kõrguste erinevuste mõõtmiseks.^[2]

Trigonomeetriline nivelleerimine

Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.^[3] Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). ^[4] Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik tahhümeeter ja prisma.

Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha kahel järgmisel viisil:

1) Keskelt nivelleerimine

2) Otsast nivelleerimine

Esimest mõõdistamisviisi kasutatakse peamiselt siis, kui mõõtmised toimuvad reljeefsel maastikul ning kahe punkti vahe ei tohi ületada 200 m. Prismad asuvad kohas, mille kõrgust tahetakse mõõta. Tahhümeeter asub kahe punkti keskel. Punktid jagatakse tagasi- ja edasivaateks. Edasivaate kõrgus leitakse järgneva valemi abil: $H_{E}=H_{T}+e_{T}-h_{T}+h_{E}+e_{E}+{{S_{E}}^{2}-{S_{T}}^{2} \over 2R}$

H_T-tagasivaatepunkti kõrgus; e_T, e_E-tagasi- ja edasivaate prisma kõrgused; h_T,h_E-tagasi- ja edasivaate kõrguskasvud; R-maa raadius.

Teise nivelleerimise puhul pannakse tahhümeeter kindelpunktile, mille kõrgus on teada ja prisma asub edasivaatepunktil. Edasivaatepunkti kõrgus arvutatakse järgneva valemi järgi: $H_{B}=H_{A}+HI\pm L\times sin\emptyset -HR$

H_B-edasivaatepunkti kõrgus; H_A-kindelpunkti kõrgus;HI-instrumendi kõrgus; L- kaldkaugus; $\emptyset$ -kaldenurk; HR-prisma kõrgus. ^[4]

Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. ^[4]

Vaata ka

Kirjandus

Raivo Ranne, "Nivelleerimine" (õppematerjal) Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001, ISBN 9985929098

Välislingid

"Lihtnivelleerimine jaamas" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt
"Liitnivelleerimine" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt

Viited

↑ Ranne, Raivo (2010). "Nivelleerimise mõste ja viisid". Liitnivelleerimine. Vaadatud 23.02.2021.
↑ "Lavelling". Wikipedia. 22.01.2021. Vaadatud 23.02.2021.
↑ Wikipedia, Levelling 2021. Vaadatud: 23.02.2021
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE". Vaadatud: 23.02.2021.

[1] Ranne, Raivo (2010). "Nivelleerimise mõste ja viisid". Liitnivelleerimine. Vaadatud 23.02.2021.

[2] "Lavelling". Wikipedia. 22.01.2021. Vaadatud 23.02.2021.

[3] Wikipedia, Levelling 2021. Vaadatud: 23.02.2021

[:0-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE". Vaadatud: 23.02.2021.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 ) '''Otsast nivelleerimine'''
+''Esimest'' mõõdistamisviisi kasutatakse peamiselt siis, kui mõõtmised toimuvad reljeefsel maastikul ning kahe punkti vahe ei tohi ületada 200 m. Prismad asuvad kohas, mille kõrgust tahetakse mõõta. Tahhümeeter asub kahe punkti keskel. Punktid jagatakse tagasi- ja edasivaateks. Edasivaate kõrgus leitakse järgneva valemi abil: <math>H_E=H_T+e_T-h_T+h_E+e_E+{{S_E}^2-{S_T}^2 \over 2R}
-''Esimeses'' mõõdetakse punktide horisontaalset kaugust, kui see on võimalik, vaadeldakse vertikaalnurki ja seejärel arvutatakse nende abil kaugused. Pikema vahemaa mõõdistamisel tuleb arvestada Maa kumerust ja murdumist, see lisatakse lineaarselt arvutatud kaugustele. [[Nivelliir]] asub kahe punkti keskel.
+</math>
-''Teises'' tuuakse nivelliir ühe punkti juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine teise punkti. Nivelleerimine toimub kahe punkti vahel otse. Kumeruse ja murdumise parandused rakendatakse otse nurkadele. <ref>S.K.Shamara. [https://civilengineering-softstudies.com/2018/04/trigonometric-leveling-theory-and-formulas-for-calculations.html Trigonometric Leveling – Theory and Formulas for Calculations]. 01.04.2018. Vaadatud: 23.02.2021</ref>
+''H<sub>T</sub>''-tagasivaatepunkti kõrgus; ''e<sub>T</sub>, e<sub>E</sub>''-tagasi- ja edasivaate prisma kõrgused; ''h<sub>T,</sub>h<sub>E</sub>''-tagasi- ja edasivaate kõrguskasvud; ''R''-maa raadius.
+''Teise'' nivelleerimise puhul pannakse tahhümeeter kindelpunktile, mille kõrgus on teada ja prisma asub edasivaatepunktil. Edasivaatepunkti kõrgus arvutatakse järgneva valemi järgi: <math>H_B=H_A+HI\pm L\times sin\emptyset-HR
+</math>
+''H<sub>B</sub>''-edasivaatepunkti kõrgus; ''H<sub>A</sub>''-kindelpunkti kõrgus;''HI''-instrumendi kõrgus; ''L''- kaldkaugus; <math>\emptyset
+</math>-kaldenurk; ''HR''-prisma kõrgus. <ref name=":0" />
 Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. <ref name=":0" />