Nivelleerimine

Nivelleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine ehk kõrgusmõõdistus on maapinna punktide omavaheliste kõrguslike erinevuste ehk kõrguskasvude mõõtmine ja nende abil punktide kõrguste määramine.

Trigonomeetriline nivelleerimine

Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik tahhümeeter ja prisma.

Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha kahel järgmisel viisil:

1) Keskelt nivelleerimine

2) Otsast nivelleerimine

Esimeses mõõdetakse punktide horisontaalset kaugust, kui see on võimalik, vaadeldakse vertikaalnurki ja seejärel arvutatakse nende abil kaugused. Pikema vahemaa mõõdistamisel tuleb arvestada Maa kumerust ja murdumist, see lisatakse lineaarselt arvutatud kaugustele. Nivelliir asub kahe punkti keskel.

Teises tuuakse nivelliir ühe punkti juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine teise punkti. Nivelleerimine toimub kahe punkti vahel otse. Kumeruse ja murdumise parandused rakendatakse otse nurkadele.

Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid.

Vaata ka

• Geomeetriline nivelleerimine
• Trigonomeetriline nivelleerimine
• Lasernivelleerimine
• Hüdrostaatiline nivelleerimine
• Baromeetriline nivelleeriine
• Nivelliir
• Kõrgusvõrk

Kirjandus

• Raivo Ranne, "Nivelleerimine" (õppematerjal) Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001, ISBN 9985929098

Välislingid

• "Lihtnivelleerimine jaamas" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt
• "Liitnivelleerimine" Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekt