Ökonomeetria: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tiina357 (arutelu | kaastöö)
+lingid
Ott Toomet (arutelu | kaastöö)
15. rida: 15. rida:


==Meetodid==
==Meetodid==

===Eri andmetüüpidega seotud meetodid===

Kasutatavad meetodid sõltuvad andmetüübist.

* Kui meid huvitab pidevate mõõdetavate andmete analüüs, on kõige enam kasutatavaks meetodiks [[regressioonianalüüs]].

===Põhjusliku seosega seotud meetodid===


{pooleli}


[[be:Эканамэтрыка]]
[[be:Эканамэтрыка]]

Redaktsioon: 12. aprill 2007, kell 07:07

Ökonomeetria on majandusteaduse haru, mis tegeleb majanduslike nähtuste mõõtmise ning nendevaheliste seoste kvantitatiivse kirjeldamisega. Teoreetilise ökonomeetria all mõistetakse vastavate meetodite arendamist.

Ökonomeetria on lähedalt seotud statistikaga, mõnes mõttes ongi tegu ühe rakendusstatistika haruga.

Uurimisvaldkonnad

Ökonomeetrilisel (empiirilise) analüüsil võivad olla erinevad eesmärgid:

  • Majanduslike nähtuste kvantitatiivne kirjeldamine, eeskätt seoses statistiliste meetodite kasutamisega. Näiteks meeste ja naiste palkade võrdlemine.
  • Nähtustevaheliste seoste kirjeldamine (sageli seoses mõne majandusmudeliga). Siin võib eristada kahte tüüpi seoste uurimist:
    • Lihtsat statistilist kirjeldamist – selle kirjeldamist, millised nähtused tavatsevad koos esineda. Näiteks on võimalik algkoolilaste uurimisel leida, et pikemad lapsed on targemad.
    • Ökonomeetrias on suur rõhk põhjusliku seose analüüsil. Selline lähenemine püüab vastata küsimusele, kas üks nähtus põhjustab teist, ja kui, siis millises ulatuses. Näiteks laste pikkuse ja tarkuse vahel ei ole tugevat põhjuslikku seost, kuid vanuse ja tarkuse vahel on.
  • Nähtuste kvantitatiivne ennustamine. Näiteks võib püüda ennustada aktsiakursside volatiilsust, tuginedes eelnevate nädalate börsiinfole.

Ökonomeetria teooria tegeleb kõigi loetletud meetodite arendamise, analüüsi ning kriitikaga.

Meetodid

Eri andmetüüpidega seotud meetodid

Kasutatavad meetodid sõltuvad andmetüübist.

  • Kui meid huvitab pidevate mõõdetavate andmete analüüs, on kõige enam kasutatavaks meetodiks regressioonianalüüs.

Põhjusliku seosega seotud meetodid

{pooleli}