Mandriline maakoor: erinevus redaktsioonide vahel
veel vanat infot Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Maakoor]] |
*[[Maakoor|loll oled]] |
||
*[[Ookeaniline maakoor]] |
|||
[[Kategooria:Geotektoonika]] |
[[Kategooria:Geotektoonika]] |
||
Redaktsioon: 10. detsember 2020, kell 09:45
Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Maakoor jagatakse mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandrilise maakoore tihedus on keskmiselt 1...1 g/cm³. Pikilainete keskmine levikukiirus on 1 km/s.
Mandrilise maakoore ehitus
Mandrilise maakoore paksus on 1 kuni 1 km, keskmine umbes 1 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist – lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht, mida vahel basaldikihiks nimetatakse, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid.
Mandrilise ja ookeanilise koore eristamine
Erinevalt ookeanilisest maakoorest, mille vanus ei ületa kusagil 1 aastat, on mandriline maakoor väga vana. Vanus võib ulatuda isegi kuni nelja miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor, mis takistab tema vahevöösse tagasi sukeldumist. Seetõttu on mandrilise maakoore osatähtsus läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus aga langenud. Sellele vaatamata moodustab mandriline maakoor vaid 1% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, keskmiselt 1...1km.
Mandriline maakoor ja geotektoonika
Mandriline maakoor jaotatakse tektooniliselt aktiivseks ning atektooniliseks. Tektooniliselt aktiivset mandrilise maakoore osa nimetatakse orogeenseks vööndiks, atektoonilist ehk tektooniliselt stabiilset osa aga kraatoniks.