Pingelang

Pingelang on elektriallika ja elektritarbijate vahele jääva elektriliini ehk elektriahela mingile osale langeva pinge erinevus elektriallika pingest.

Pingelangu mõiste võttis kasutusele 1827. aastal Georg Simon Ohm.

Pinge elektriahela osas on:

• alalisvoolu korral võrdne ahela voolu (I) ja ahelaosa aktiivtakistuse (R) korrutisega;
• vahelduvvoolu korral elektriahela voolu (I) ja näivtakistuse (Z) korrutisega.

Elektriallika ja elektriahela mingi punkti või elektriahela erinevate punktide vahelist pingete aritmeetilist vahet (erinevust) nimetatakse pingekaoks.

Alalisvoolu korral on pingekadu võrdne pingelanguga.

Vahelduvvoolu korral aktiiv ja reaktiivtakisusest tulenevate faasinihete tõttu võib pinge ahela mingis punktis olla nii väiksem, kui suurem võrreldes elektriallika väljundpingega.

Pingelangu arvestades ja elektritarbijatele nimipinge tagamiseks on elektriallika väljundpinge tavaliselt mõne protsendi võrra suurem elektritarbijate nimipingest.