Pingelang: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Pingelang''' on elektriallika ja elektritarbijate vahele jääva [[elektriliin]]i ehk elektriahela mingile osale langeva [[pinge (elekter)|pinge]] erinevus elektriallika pingest.
'''Pingelang''' on elektriallika ja elektritarbijate vahele jääva [[elektriliin]]i ehk elektriahela mingile osale langeva [[pinge (elekter)|pinge]] erinevus elektriallika pingest.


Pingelangu mõiste võttis kasutusele 1827. aastal [[Georg Simon Ohm]].
Pingelangu mõiste võttis kasutusele [[1827]]. aastal [[Georg Simon Ohm]].


Pinge ahelaosas on:
Pinge elektriahela osas on:
*[[alalisvool]]u korral võrdne ahela voolu (I) ja ahelaosa [[aktiivtakistus]]e (R) korrutisega;
*[[alalisvool]]u korral võrdne ahela voolu (I) ja ahelaosa [[aktiivtakistus]]e (R) korrutisega;
*[[vahelduvvool]]u korral elektriahela voolu (I) ja [[näivtakistus]]e (Z) korrutisega.
*[[vahelduvvool]]u korral elektriahela voolu (I) ja [[näivtakistus]]e (Z) korrutisega.

Redaktsioon: 9. aprill 2007, kell 12:59

Pingelang on elektriallika ja elektritarbijate vahele jääva elektriliini ehk elektriahela mingile osale langeva pinge erinevus elektriallika pingest.

Pingelangu mõiste võttis kasutusele 1827. aastal Georg Simon Ohm.

Pinge elektriahela osas on:

Elektriallika ja elektriahela mingi punkti või elektriahela erinevate punktide vahelist pingete aritmeetilist vahet (erinevust) nimetatakse pingekaoks.

Alalisvoolu korral on pingekadu võrdne pingelanguga.

Vahelduvvoolu korral aktiiv ja reaktiivtakisusest tulenevate faasinihete tõttu võib pinge ahela mingis punktis olla nii väiksem, kui suurem võrreldes elektriallika väljundpingega.

Pingelangu arvestades ja elektritarbijatele nimipinge tagamiseks on elektriallika väljundpinge tavaliselt mõne protsendi võrra suurem elektritarbijate nimipingest.