Leopold von Ranke: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. aprill 2007, kell 02:10

Leopold von Ranke (21. detsember 1795 – 23. mai 1886) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.

Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale (forschen zu verstehen 'uurida, et aru saada'). Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi seminari.

Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (wie es eigentlich gewesen). Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja subjektivismile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Leopold von Ranke''' ([[21. detsember]] [[1795]] &ndash; [[23. mai]] [[1886]]) oli [[Saksa]] [[ajaloolane]], keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.
-Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse [[historitsism|historitsistlikule]] uurimissuunale (''forschen zu verstehen'' 'uurida, et aru saada').
+Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse [[historitsism|historitsistlikule]] uurimissuunale (''forschen zu verstehen'' 'uurida, et aru saada'). Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi [[seminar]]i.
-Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (''wie es eigentlich gewesen''). Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja subjektivismile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid teadaolevate faktide põhjal rekonstrueerida sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu.
+Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (''wie es eigentlich gewesen''). Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja [[subjektivism]]ile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu.
 [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased|Ranke, Leopold]]