Erinevus lehekülje "Põhikude" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 29 baiti ,  14 aasta eest
P
resümee puudub
(Uus lehekülg: Põhikoed - need koed moodustavad taimede põhimassi. Neid nimetatakse ka parenhüümiks. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruu...)
 
P
Põhikoed - need koed'''Põhikude''' moodustavadmoodustab taimede põhimassi. NeidSeda nimetatakse ka parenhüümiks[[parenhüüm]]iks. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: [[fotosüntees]], varuainete säilitamine, ainete imamine jne. Eristatakse 4 parenhüümi: [[assimilatsiooniparenhüüm]], [[säilitusparenhüüm]], [[aerenhüüm]] ja [[imikude]]. Assimilatsiooniparenhüüm on lehtede rakkudes ja noortes vartes. Neis rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Säilitusparenhüüm on varre keskosas, seemnetes, viljades, sibulates, mugulates jm., Sinna kogunevad mitmed säilitusained. Aerenhüüm on arenenud taimede veealustes osades. Seal on suured rakuvaheruumid, mis on täidetud õhuga. Imikude on näiteks juure imavas vöötmes olev juurekarvadega rakkude välimine kiht.
 
Assimilatsiooniparenhüüm on lehtede rakkudes ja noortes vartes. Neis rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees.
 
Säilitusparenhüüm on varre keskosas, seemnetes, viljades, sibulates, mugulates ja mujal. Sinna kogunevad mitmed säilitusained.
 
Aerenhüüm on arenenud taimede veealustes osades. Seal on suured rakuvaheruumid, mis on täidetud õhuga.
 
Imikude on näiteks juure imavas vöötmes olev juurekarvadega rakkude välimine kiht.
89 959

muudatust

Navigeerimismenüü