Elektripaigaldis: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Elektripaigaldis''' on talitluslik kogum mitut liiki [[elektriseade|elektriseadmetest]] ja muudest asjakohastest seadistest, mis on statsionaarselt paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas.<ref> [https://www.riigiteataja.ee/akt/115072015012 Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord] </ref> |
'''Elektripaigaldis''' on talitluslik kogum mitut liiki [[elektriseade|elektriseadmetest]] ja muudest asjakohastest seadistest, mis on statsionaarselt paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas.<ref> [https://www.riigiteataja.ee/akt/115072015012 Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord] </ref> |
||
Elektripaigaldisi liigitatakse |
Elektripaigaldisi liigitatakse funktsionaalselt |
||
*pinge järgi – madalpingepaigaldised ja kõrgepingepaigaldised (vahelduvpinge nimiväärtus vastavalt kuni 1000 V ja üle 1000 V); |
|||
# Tugevvoolupaigaldised ja |
|||
*voolu järgi – tugevvoolupaigaldised ja nõrkvoolupaigaldised (kasutusel vastavalt [[energiatehnika]]s ja [[IKT]]s); |
|||
# Nõrkvoolupaigaldised |
|||
*asukoha järgi – sisepaigaldised (ehitises, ruumis) ja välispaigaldised (vabas õhus). |
|||
# Tugevvoolupaigaldis on elektriseadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on elektrienergia, lihtsustatult voolu üle kandmine elektritoitepunktist või - allikalt (elektri)tarbijatele. Tugevvoolupaigaldise kaudu võib toimuda ka süsteemi juhtimine, info edastamine (internet läbi elektrijuhistiku jms.) kuid info edastamine, vajadusel konverteerimine on reeglina tugevvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon. Tugevvoolupaigaldist, selle osi võib funktsionaalselt jaotada liigitada veel jõu(elektri)paigaldiseks, valgustuspaigaldiseks, (elektri)küttepaigaldiseks jne. |
|||
| ⚫ | |||
Jõupaigaldise põhiülesandeks on elektrienergia ( voolu, võimsuse) ülekandmine tarbijateni (ühendusklemmideni, pistikupesadeni jne.) |
|||
Valgustuspaigaldise sisse arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka valgustid ja nende lülituseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Valgustuspaigaldise ülesanne on valguse tootmine ja rajatise valgustamine. |
|||
Kütte-jahutuspaigaldise hulka arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka elektrikütteseadmete ja nende lülituseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Küttepaigaldise ülesanne on ettemääratud kohas alal etteantud keskkonna temperatuuri hoidmine või selle etteantud piirides hoidmise tagamine. Küttepaigaldise alla võib arvata ka teiste energiakandjatega küttelahenduste juhtimine (termostaadid) ning ka kütmiseks vajaliku energia tootmise, ülekandmise, -konverteerimise seadmed (nt. soojuspump). |
|||
Elektripaigaldiste pingesüsteemide jaotus |
|||
# madalpingesüsteem |
|||
## vahelduvoolul alates 50V kuni 1000V(1kV) |
|||
## alalisvoolul alates 125V kuni 1500V (1,5kV) |
|||
# keskpingesüsteem alates 1,5kV kuni 35kV |
|||
# kõrgepingesüsteem alates 100kV piiranguta |
|||
2. Nõrkvoolupaigaldis on seadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on anduritelt, süsteemist, selle seadmetelt signaalide indformatsiooni saamine, selle edastamine ja info korraldamine süsteemi väljunditesse. Nõrkvoolusüsteemi kaudu selle seadmetele alla 50V pingega elektritoite üle kandmine(nt. PoE seadmed LAN võrgus) on nõrkvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon. nõrkvoolupaigaldisteks peetakse arvutivõrke, nii fiiberoptikaga kui vaskjuhtidega kaabeldustega, tulekahjusignalisatsioon ATS, valvesignalisatsioon, audio- ja video süsteemid ja paljud muud erinevad kontrolli- ja side süsteemid milledes seadmetevaheline tööpinge ei kvalifitseeru madalpingepaigaldiseks. Igal reeglil on erandeid, üheks näiteks- tulekahju- ja valvesignalisatsiooni sisse arvatakse ka sireenid, vilkurid, millede tööpinge on 230V. Mitmetes nõrkvoolusüsteemides on kasutusel alalispinged ja akudega varutoitelahendused. |
|||
Automaatikasüsteem võib vastavalt süsteemi osade vahel kasutatavale tööpingele kuuluda tugev- või nõrkvoolu alla, funktsionaalsuselt on automaatika nii tugev- kui nõrkvoolusüsteeemi tunnustega, info kogumise, käitlemise-korraldamise ja edastamise osas nagu nõrkvoolusüsteemina, õle 50V pingega täiturite ajamite töö tagamisena nagu tugevvoolupaigaldisena, mistõttu liigitatakse automaatikasüsteemi pingest sõltumatuna eraldi automaatikapaigaldisena. |
|||
Elektripaigaldisi liigitatakse ka neid ümbritsevate keskkondade järgi. |
|||
# Sisepaigaldised |
|||
# Välispaigaldised Sisepaigaldised on reeglina hoones, kaitstud ilmastiku muutuvate mõjutuste eest, kuid eranditena vastavalt hoones ruumide kasutustele võib selles suure tõenäolisusega tekkivate rikete korral tekkida (EX1) või püsivalt olla (EX2) plahvatusohtlik keskkond, näiteks sädelahenduse või detonatsiooni tekkimist välistavatest komponentidest koosnevat elektripaigaldist eeldav või keemiliselt agressiivne keskkond, mis kahjustab tavalises- olmekeskkonnas kasutamiseks koostatud elektriseadmeid. |
|||
Elektriseadmete ja -materjalide keskkonda sobivuse valiku hõlbustamiseks on koostatud liigitus IP- astmeteks (IP- lühend International Protection). IP-_ _ tähistuses on 1) esimene number pingealustele osadele juurdepääsetavus. Alates 0-st - kaitseta kuni 6 -tolmukindel, 2) teine number -vee eest kaitseta kuni 8 - vee all tõõtav. Mõned tootjad lisavad veel elektriseadme füüsilise tugevuse, vastupidavuse, vandaalikindluse. Suurem IP tähistuse number viitab seadme paremale kaitsusele välismõjude eest, samas viitab hooldustegevuse vajalikkusele. |
|||
| ⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 25. aprill 2020, kell 22:34
Elektripaigaldis on talitluslik kogum mitut liiki elektriseadmetest ja muudest asjakohastest seadistest, mis on statsionaarselt paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas.[1]
Elektripaigaldisi liigitatakse funktsionaalselt
- Tugevvoolupaigaldised ja
- Nõrkvoolupaigaldised
- Tugevvoolupaigaldis on elektriseadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on elektrienergia, lihtsustatult voolu üle kandmine elektritoitepunktist või - allikalt (elektri)tarbijatele. Tugevvoolupaigaldise kaudu võib toimuda ka süsteemi juhtimine, info edastamine (internet läbi elektrijuhistiku jms.) kuid info edastamine, vajadusel konverteerimine on reeglina tugevvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon. Tugevvoolupaigaldist, selle osi võib funktsionaalselt jaotada liigitada veel jõu(elektri)paigaldiseks, valgustuspaigaldiseks, (elektri)küttepaigaldiseks jne.
Jõupaigaldise põhiülesandeks on elektrienergia ( voolu, võimsuse) ülekandmine tarbijateni (ühendusklemmideni, pistikupesadeni jne.)
Valgustuspaigaldise sisse arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka valgustid ja nende lülituseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Valgustuspaigaldise ülesanne on valguse tootmine ja rajatise valgustamine.
Kütte-jahutuspaigaldise hulka arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka elektrikütteseadmete ja nende lülituseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Küttepaigaldise ülesanne on ettemääratud kohas alal etteantud keskkonna temperatuuri hoidmine või selle etteantud piirides hoidmise tagamine. Küttepaigaldise alla võib arvata ka teiste energiakandjatega küttelahenduste juhtimine (termostaadid) ning ka kütmiseks vajaliku energia tootmise, ülekandmise, -konverteerimise seadmed (nt. soojuspump).
Elektripaigaldiste pingesüsteemide jaotus
- madalpingesüsteem
- vahelduvoolul alates 50V kuni 1000V(1kV)
- alalisvoolul alates 125V kuni 1500V (1,5kV)
- keskpingesüsteem alates 1,5kV kuni 35kV
- kõrgepingesüsteem alates 100kV piiranguta
2. Nõrkvoolupaigaldis on seadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on anduritelt, süsteemist, selle seadmetelt signaalide indformatsiooni saamine, selle edastamine ja info korraldamine süsteemi väljunditesse. Nõrkvoolusüsteemi kaudu selle seadmetele alla 50V pingega elektritoite üle kandmine(nt. PoE seadmed LAN võrgus) on nõrkvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon. nõrkvoolupaigaldisteks peetakse arvutivõrke, nii fiiberoptikaga kui vaskjuhtidega kaabeldustega, tulekahjusignalisatsioon ATS, valvesignalisatsioon, audio- ja video süsteemid ja paljud muud erinevad kontrolli- ja side süsteemid milledes seadmetevaheline tööpinge ei kvalifitseeru madalpingepaigaldiseks. Igal reeglil on erandeid, üheks näiteks- tulekahju- ja valvesignalisatsiooni sisse arvatakse ka sireenid, vilkurid, millede tööpinge on 230V. Mitmetes nõrkvoolusüsteemides on kasutusel alalispinged ja akudega varutoitelahendused.
Automaatikasüsteem võib vastavalt süsteemi osade vahel kasutatavale tööpingele kuuluda tugev- või nõrkvoolu alla, funktsionaalsuselt on automaatika nii tugev- kui nõrkvoolusüsteeemi tunnustega, info kogumise, käitlemise-korraldamise ja edastamise osas nagu nõrkvoolusüsteemina, õle 50V pingega täiturite ajamite töö tagamisena nagu tugevvoolupaigaldisena, mistõttu liigitatakse automaatikasüsteemi pingest sõltumatuna eraldi automaatikapaigaldisena.
Elektripaigaldisi liigitatakse ka neid ümbritsevate keskkondade järgi.
- Sisepaigaldised
- Välispaigaldised Sisepaigaldised on reeglina hoones, kaitstud ilmastiku muutuvate mõjutuste eest, kuid eranditena vastavalt hoones ruumide kasutustele võib selles suure tõenäolisusega tekkivate rikete korral tekkida (EX1) või püsivalt olla (EX2) plahvatusohtlik keskkond, näiteks sädelahenduse või detonatsiooni tekkimist välistavatest komponentidest koosnevat elektripaigaldist eeldav või keemiliselt agressiivne keskkond, mis kahjustab tavalises- olmekeskkonnas kasutamiseks koostatud elektriseadmeid.
Elektriseadmete ja -materjalide keskkonda sobivuse valiku hõlbustamiseks on koostatud liigitus IP- astmeteks (IP- lühend International Protection). IP-_ _ tähistuses on 1) esimene number pingealustele osadele juurdepääsetavus. Alates 0-st - kaitseta kuni 6 -tolmukindel, 2) teine number -vee eest kaitseta kuni 8 - vee all tõõtav. Mõned tootjad lisavad veel elektriseadme füüsilise tugevuse, vastupidavuse, vandaalikindluse. Suurem IP tähistuse number viitab seadme paremale kaitsusele välismõjude eest, samas viitab hooldustegevuse vajalikkusele.
On veel elektripaigaldise muid liigitusvõimalusi, nt. paigaldise otstarbe või kuuluvuse järgi.