Belozersk: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
Linna asutamisaastaks loetakse [[864]] ja see on üks esimesest 5 vene linnast, mida kroonikas mainitakse. Esialgu asus linn Valgjärve teisel kaldal Kisnema küla lähedal. [[1777]]. aastani oli linna nimi '''Beloozero'''. Valgjärve ümbrus oli asustatud läänemeresoome hõimudega, tänapäeva [[vepslased|vepslaste]] esivanematega, kes avaldasid tõsist vastupanu ristiusustamisele. [[1071]] suruti [[Jan Võšatitš]]i juhtimisel maha paganate ülestõus. [[Nestori kroonika]] kirjeldab, kuidas paganate preestrite surnukehad riputati tammede otsa ja lasti karudel nad tükkideks kiskuda. [[1352]] tabas linna katk ning 1363-1364 ehitati linn uuesti üles tänapäeva asukohta. |
Linna asutamisaastaks loetakse [[864]] ja see on üks esimesest 5 vene linnast, mida kroonikas mainitakse. Esialgu asus linn Valgjärve teisel kaldal Kisnema küla lähedal. [[1777]]. aastani oli linna nimi '''Beloozero'''. Valgjärve ümbrus oli asustatud läänemeresoome hõimudega, tänapäeva [[vepslased|vepslaste]] esivanematega, kes avaldasid tõsist vastupanu ristiusustamisele. [[1071]] suruti [[Jan Võšatitš]]i juhtimisel maha paganate ülestõus. [[Nestori kroonika]] kirjeldab, kuidas paganate preestrite surnukehad riputati tammede otsa ja lasti karudel nad tükkideks kiskuda. [[1352]] tabas linna katk ning 1363-1364 ehitati linn uuesti üles tänapäeva asukohta. |
||
[[1238]]–[[1370]] oli Beloozero väikese vürstiriigi keskus. |
[[1238]]–[[1370]] oli Beloozero väikese [[Beloozero vürstiriik|vürstiriigi]] keskus. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 14. aprill 2020, kell 17:00
| Belozersk | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala | 6 km² | ||
| Elanikke |
8786 (1.01.2018)[1]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 60° 2′ N, 37° 47′ E | ||
.svg)  | |||
Belozersk on linn Venemaal Vologda oblastis, Belozerski rajooni keskus. Asub Valgjärve ääres 149 km Vologdast loode pool.
Linna asutamisaastaks loetakse 864 ja see on üks esimesest 5 vene linnast, mida kroonikas mainitakse. Esialgu asus linn Valgjärve teisel kaldal Kisnema küla lähedal. 1777. aastani oli linna nimi Beloozero. Valgjärve ümbrus oli asustatud läänemeresoome hõimudega, tänapäeva vepslaste esivanematega, kes avaldasid tõsist vastupanu ristiusustamisele. 1071 suruti Jan Võšatitši juhtimisel maha paganate ülestõus. Nestori kroonika kirjeldab, kuidas paganate preestrite surnukehad riputati tammede otsa ja lasti karudel nad tükkideks kiskuda. 1352 tabas linna katk ning 1363-1364 ehitati linn uuesti üles tänapäeva asukohta.
1238–1370 oli Beloozero väikese vürstiriigi keskus.