Läige (õng): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Läige''' oli endisaegne sööda jäljend õngedel. Söödata õnge liigutati üles-alla (sikuti, lutsuõng) või veeti paadi järel (vedel (kalandus)...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Läige''' oli endisaegne [[sööt|sööda]] jäljend [[õng]]edel. Söödata õnge liigutati üles-alla ([[sikuti]], [[lutsuõng]]) või veeti paadi järel ([[vedel (kalandus)|vedel]]). |
'''Läige''' oli endisaegne [[sööt|sööda]] jäljend [[lihtkäsiõng|õng]]edel. Söödata õnge liigutati üles-alla ([[sikuti]], [[lutsuõng]]) või veeti paadi järel ([[vedel (kalandus)|vedel]]). |
||
Õngeläiked olid üldiselt kalakujulised. Need valati [[tina]]st või taoti [[vask|vasest]], aga ka hõbedast. Tavaliselt olid läiked valmitatud |
Õngeläiked olid üldiselt kalakujulised. Need valati [[tina]]st või taoti [[vask|vasest]], aga ka hõbedast. Tavaliselt olid läiked valmitatud |
||
Redaktsioon: 24. märts 2020, kell 10:11
Läige oli endisaegne sööda jäljend õngedel. Söödata õnge liigutati üles-alla (sikuti, lutsuõng) või veeti paadi järel (vedel).
Õngeläiked olid üldiselt kalakujulised. Need valati tinast või taoti vasest, aga ka hõbedast. Tavaliselt olid läiked valmitatud metallide segust. Mõnikord joodeti kokku eri värvi metalle (näit. valgevaske ja punast vaske), nii et läike üks pool oli ühest ja teine pool teisest metallist, sest teatud kalaliigid eelistavad kindlat värvi[1].
Viited
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 108