Patoloogiline kogumine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viimsi (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Patoloogiline koguja''' on impulsihäire, kui inimene kogub enda koju suures koguses asju ja ei suuda midagi ära anda või visata. Inimene kogub ja säilitab suures kogus...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 9. märts 2020, kell 19:53

Patoloogiline koguja on impulsihäire, kui inimene kogub enda koju suures koguses asju ja ei suuda midagi ära anda või visata. Inimene kogub ja säilitab suures koguses selliseid esemeid, millel ei ole enam tegelikku väärtust. Sundhäired võivad olla pikaajalised ja progresseeruvad või esineda periooditi, aeg-ajalt taandudes ning siis taas võimendudes.

Peale asjade võib inimene kollektsioneerida ka loomi, kelle elukvaliteet kannatab ruumipuuduse all. Ka rämpsmeilide alleshoidmine ei erine muust kogumisest, vaatamata sellele, et need ei võta füüsiliselt ruumi. Motiiv on sama – hirm midagi olulist ära visata.

Patoloogiline asjade kogumine võib kahjustada inimese tavapärast elu ja takistada ruumide tavapärast kasutamist, piirata tegevusi nagu söögivalmistamine, koristamine, ruumides liikumine, magamine. Asjade kuhjumine võib tekitada tulekahjuohtu, halbasid sanitaaltingimusi, kukkumisohtu jm terviseprobleemide ohtu.[1]

Sümptomid ja signaalid probleemist

Inimesel on kodus palju asju, mida enamus inimesi peaks väärtusetuks:
  • reklaamid, vanad kataloogid, -ajalehed, -ajakirjad
  • vanad ja ärakasutatud toiduvalmistamisriistad
  • asjad, millest saaks valmistada käsitööna midagi
  • riided, mida on kantud üks kord või üldse mitte
  • katkised asjad ja prügi
  • reklaamkingitused
Inimese kodus on nii palju asju, et kõikjale enam ei mahu ligi:
  • voodis ei saa enam magada
  • kööki ei saa kasutada toiduvalmistamiseks
  • lauad, toolid, diivanid on nii täis asju, et neid ei saa istmiseks vms kasutada
  • tualettruum on ebasanitaarne
  • vannis ja pesemisruumis ei saa pesta, kuna seal on asjad ees
Segadust ja mustust on nii palju, et see võib põhjustada haigusi, stressi ja ebamugavust ja seepärast nad:
  • ei luba külalisi, pereliikmeid, sõpru, remondimehi tubadesse
  • neil on raskuseid laenatud esemete tagastamisega
  • hoiavad aknad kaetult, et keegi ei saaks sisse piiluda
  • tülitsevad tihti oma pereliikmetega prügi teemadel
  • riskivad tulekahjude, kukkumiste, nakkushaiguste ja väljatõstmisega
  • tunnevad stressi või ärevust seoses prügiga.

Välislingid

Viited

  1. Tolin D.F.; Frost R.O.; Steketee G. (2007). "An open trial of cognitive-behavioral therapy for compulsive hoarding". Behaviour Research and Therapy. 45 (7): 1461–1470. DOI:10.1016/j.brat.2007.01.001. PMC 1950337. PMID 17306221.