Asümmeetriakordaja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Asümmeetriakordaja''' (ingl. k. ''skewness'') on [[tõenäosusteooria]]s ja [[statistika]]s kasutatav mõõdik, mis näitab andmete tõenäosusjaotuse sümmeetrilisust. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0.
'''Asümmeetriakordaja''' on [[tõenäosusteooria]]s ja [[statistika]]s arvuline parameeter, mis näitab tunnuse [[Jaotus (matemaatika)|jaotuse]] lähedusastet sümmeetrilisele jaotusele<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Ene-Margit Tiit]], [[Liina-Mai Toodang]]|pealkiri=Statistikaleksikon|aasta=2019|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=|isbn=978-9949-03-068-2}}</ref>. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0.


[[Image:Negative and positive skew diagrams (English).svg]]
[[Image:Negative and positive skew diagrams (English).svg]]

== Pearsoni asümmeetriakordaja ==
Tuntuim asümmeetriakordajatest on Pearsoni asümmeetriakordaja, mis avaldub kolmandat järku standarditud [[Keskmoment|keskmomendina]]ː

<math>a = \frac{E[(X-\mu)]^3}{DX^{3/2}}</math>,

kus <math>\mu</math> tähistab muutuja <math>X</math> aritmeetilist keskmist ja <math>DX</math> dispersiooni. Sümmeetrilise jaotuse korral <math>a=0</math>.


==Vaata ka==
==Vaata ka==
* [[Ekstsess]]
* [[Ekstsess]]
*[[Asümmeetriline jaotus]]


== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Tõenäosusteooria]]
[[Kategooria:Tõenäosusteooria]]
[[Kategooria:Statistika]]
[[Kategooria:Statistika]]

Redaktsioon: 21. detsember 2019, kell 23:13

Asümmeetriakordaja on tõenäosusteoorias ja statistikas arvuline parameeter, mis näitab tunnuse jaotuse lähedusastet sümmeetrilisele jaotusele[1]. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0.

Pearsoni asümmeetriakordaja

Tuntuim asümmeetriakordajatest on Pearsoni asümmeetriakordaja, mis avaldub kolmandat järku standarditud keskmomendinaː

,

kus tähistab muutuja aritmeetilist keskmist ja dispersiooni. Sümmeetrilise jaotuse korral .

Vaata ka

Viited

  1. Ene-Margit Tiit, Liina-Mai Toodang (2019). Statistikaleksikon. Tartu Ülikooli kirjastus. ISBN 978-9949-03-068-2.